Puidu immutamine suurendab oluliselt puidu head vastupidavust

Puidu õues kasutamisel on puidu immutamine kõige levinum puidu kaitsmise viis. Mõnikord immutatakse ka hoonete karkassis kasutatavat puitu, kuid Eesti tingimustes vajab immutust tegelikult vaid karkassi alumine, vundamendiga kontaktis olev puitmaterjal.

Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline hävinemine algab, kui niiskus tõuseb üle 18%. Eesti ilmastikutingimused, kus üsna sagedasti sajab ning õhk on küllaltki niiske, tõuseb puidu niiskus kergesti üle 20% ning see seab väljas asuvad puithooned eriti tugeva koormuse alla.

Puidu immutamise protsess
Puitu töödeldakse puiduimmutusvedelikuga vaakumsurve-immutusmeetodil. Tegemist on veepõhise puiduimmutusvahendiga, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi biotsiide, kuid ei sisalda kroomi- ega arseeniühendeid.

Puit pannakse septsiaalsesse autoklaavi ja tekitatakse algvaakum. Puidu rakud tühjenevad õhust ja vaakum säilitatakse. Vaakumiga autoklaav valatakse täis puidukonservanti ning see surutakse hüdraulilise rõhuga puidu rakkudesse. Lõppvaakum eemaldab liigse konservandilahuse, mis pumbatakse tagasi säilituspaaki.

Immutamise tulemus
Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Puidul on pikaajaline kaitse seenkahjustuste ja kahjurputukate eest nii maapinnast eraldatuna kui ka kokkupuutes maapinnaga. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4.

H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem.

Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga.

Allikas: Puumarket