Artiklid ja uudised

Talvine meelespea - siseruumide niisutamine

Kui õues näitab termomeeter rohkem kui 5 külmakraadi, niisuta hoolega ruume et niiskus ei langeks alla 25% ja kasuta peale põrandakütte ka muid soojusallikaid!

Mida kõike peame talvel tegema?
Elu on kiire. Päevad, aastaajad ja aastadki lendavad üksteise järel.
Ilmavaatlusi me ei eriti tee ja pikemalt muutuste üle ei juurdle.
Ilmade külmenedes keerame lihtsalt nuppu või teeb seda automaatika. Ja toas on jälle soe.
Mida veel? Teame juba et lund tuleb katuselt alla ajada kui seda liiga palju saab.
Ja linnukesi kord juba toitma hakanud, ei tohi seda poole talve pealt katkestada.
Ja palju muud, mida juba loomulikuks peame.

… Aga külma ilmaga peame ka siseruume niisutama. Ja palju rohkem kui tavaliselt arvame.
Niiskust automaatika ei hoia, nuppu ka ei ole mida keerata: sellega peab ise tegelema,
See on tülikas aga tervislik, nagu värske salati söömine.

Mis talvel niiskusega juhtub?
Nagu teada, seob külm õhk vähem vett kui soe.
Meil tavaliselt valitsev rõske pooltalvise ilmaga on temperatuur +2…-2°C ja niiskuseprotsent õhus ligi 100 %
Õhk sisaldab sealjuures siiski ainult 4-5 grammi vett/ m3, ka siis kui sajab vihma ja lörtsi.
Kui see välisõhk tõmmata tuppa ja soojendada üles 22 kraadini, jääb suhtelist niiskust järgi ainult 20,,,25%, mis on juba liiga kuiv. Paras oleks 30…60%

Alates -10°C juurest allapoole mahub välisõhu kuupmeetrisse ainult ca 1-2 grammi vett, seega 10x vähem toas olevast!
Et saavutada tervislikku 50% suhtelist niiskust 22°C juures on vaja lisada juba 8..10g vett iga vahetunud kuupmeetri õhu kohta tunnis
Teeme tingliku arvutuse: arvestame, et sundventilatsioon vahetab igas tunnis õhku pool ruumalast, siis 100m2 pinnaga 2,5m kõrguses ruumis peaksime täna õhule lisama 125 x 9g= 1125g ehk jämedalt 1 liiter vett tunnis! See on 3 suurt ämbritäit ööpäevas!

Allikas TTÜ Ehitusfüüsika konspekt „Õhk ja õhuniiskus“

Allikas TTÜ Ehitusfüüsika konspekt „Õhk ja õhuniiskus“

Mis juhtub kuiva õhuga ruumis?
Inimeses tekib staatiline elekter ja hakkame särtsu saama. Kui me seda juba tunneme, on sähvaka tugevus juba ca 3000V. Kui tõmbame kampsunit üle pea ja kuuleme praginat või näeme sädemeid, on tegemist juba 5000-6000 voldise elektrilahendusega.
Nahk ja juuksed kuivavad ja vananevad, muutume vanaks ja inetuks. Naha kuivanud rakud eralduvad orgaanilise tolmuna ja lendlevad meie ümber.
Limaskestad ei kaitse meid nakkuste eest, jääme kergesti haigeks. Tekib köha.
Paljud materjalid muutuvad rabedaks ja lendava tolmu hulk suureneb järsult.
Kõik niiskust sisaldavad, s.o looduslikud materjalid, kahanevad, tekivad ja suurenevad praod mööblis, ustes, laes, seintes ja põrandas.

Puidu liigsest kuivamisest tekkinud parketilaudade kaardumine.

Puidu liigsest kuivamisest tekkinud parketilaudade kaardumine.
Kas praod puitpõrandas on talvel loomulik nähtus?
Euroopa normid lubavad viimistletud puitpõranda niiskuseks paigaldamise ajal 7…11 %, õhuniiskus 40…60% Eestis kasutusel oleva ehitusnormi RYL 2000 järgi peab valmis puitparketi niiskus olema paigaldamise ajal 5..9%. See vastab 20°C juures õhuniiskusele 30..55%.
Puit on hügroskoopne materjal – ta sisaldab alati niiskust, mis üritab teda ümbritseva õhuniiskusega tasakaalu viia. Seepärast reageerivad kõik puidusordid õhuniiskuse kõikumisele. Puidu niiskusesisalduse muutudes muutuvad ka tema dimensioonid ja omadused.
Kui ruumi õhutemperatuur on 20°C , siis 50% õhuniiskuse juures on tammepuidu tasakaaluniiskus 10%, 25% õhuniiskuse juures aga 6%. Nendes piirides tunneb puitpõrand ennast üsna hästi.
Kui ruumi niiskus langeb aga 20%-ni, siis puit kuivab juba liiga; 10% õhuniiskuse juures on puidu tasakaaluniiskus 2-3% ja algab juba pöördumatu puidu suremine, väljakuivamine ja lõhenemine.
Palju oleneb muidugi ka muutuste kiirusest ja temperatuurirežiimist. Mida kiiremad on temperatuuri ja niiskuse muutused, seda teravamalt puit ka reageerib.

Kas puitpõrand saab olla terve maja küttekeha?
Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talvel ja on igati õigustatud muidu jahedana tunduva pinnaga laminaatpõrandate all.
Kui soovime köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks kas kihilised laudparketid või naturaalpuidust spoonparketid. Õhukesed (ca.8mm) on spoonparkettide soojajuhtivus kordades parem kui näiteks massiivpuidust põrandalaudadel.
Luksus on luksus. Muidugi võib panna põrandaküttele ka laiad täispuidust plangud, kuid siin enam standardlahendusi ei ole. Nüüd peab oma põrandat tundma õppima, teda hellusega kohtlema ja tema eest hästi hoolitsema. Peab kasutama loogikat ja tema kapriisidega arvestama. See on iga peremehe oma vastutada.

Mida põrandakütte puhul teadma peaks?
Normaalselt soojustatud piiretega ruumis, kus on nõuetekohaselt paigaldatud põrandaküte, peaks põrandapinna temperatuur olema 2°C kõrgem kui soovitav ruumiõhu temperatuur näo kõrgusel. Seega soovides ruumiõhu temperatuuriks 21°C, peaks parketi pinnatemperatuur olema 23°C. Vesipõrandakütte puhul tähendab see torustikku mineva vee temperatuuri ca.32°-34°C.
NB! Köetava puitpõranda pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27°C! Seda ka mööbli- ja eriti vaipade all!
Ülaltoodud tingimusi ei suuda me kindlasti tagada puuduliku soojustuse puhul ning ka ruumides kus välispiirdena on kasutatud suuri klaaspindu. Käredate külmadega õhkab suur klaaspind märkimisväärselt palju külma ning 27°C põrandküte üksi ei pruugi soovitud õhutemperatuuri saavutamiseks olla piisav.

Kasuta lisasoojaallikaid!
Meie tingimustes peaks kõige külmematel talvepäevadel, kasutama peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid või veel parem - tõhusaid infrapunakiirgureid.
Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – mitte kiiremini kui 3 °C ööpäevas.
Eesti sisekliima standardis (EVS 839:2003) näevad sisekliimale esitatavad nõuded ette, et siseruumides suhteline õhuniiskus oleks RH talvel 25-45% ja suvel 30-70%.

Suhteline õhuniiskus (relative humidity, RH) väljendab tegeliku veeauru sisalduse suhet maksimaalsesse võimalikku. Maksimaalne võimalik veeauru sisaldus õhus sõltub õhu temperatuurist. Nimelt suudab õhk siduda igal temperatuuril teatud hulga veeauru. Ülejäänu sadestub välja, tekib kondensaat. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda suurem see mahutatav kogus on. Seda veeauru kogust õhus nimetatakse küllastusniiskuseks.

Maksimaalne veeauru sisaldus õhus sõltuvalt temperatuurist

Sisestatud: 02.02.2012