Et kamin kestaks kaua

Head kaminat on raske ehitada, aga kerge rikkuda.
Kamin täidab majas mitut ülesannet. Kuuludes ruumi sisekujunduselementide hulka, võib ta olla kodu atraktiivseim ehe, vahel kaminast kogu sisedisain lähtubki.
Kamin võib olla või peab olema maja peamine või abistav kütteallikas, kuid aitab samas luua meeldivat meeleolu, hubasust nii perele kui ka külalistele.
Nagu iga tõsine kütteseade, vajab ka kamin korralikku sisemist ja välist hooldamist. Vastasel juhul on temast vähe abi või mis veelgi hullem, ta muutub tuleohtlikuks.
Alljärgnev nõuandejutt on kirja pandud Savitoni pottsepp-konsultandi Tõnis Turmanni toel.

Kolme liiki kaminad

Kaminad võib tinglikult liigitada kolme rühma:
- disainkaminad,
- südamikuga kaminad,
- kaminahjud.

Kamina valikul tuleb eelkõige lähtuda kasutusotstarbest: kas ta hakkab olema peamine või abikütteallikas või jääb talle vaid ruumikujundusülesanne.
Disainkamina puhul on ruumiarhitektid ja kaminadisainerid näinud palju vaeva, et anda kaminale ebatraditsiooniline, kuid kunstiliselt kõrge väärtusega ja silmatorkav välimus. Ilu ei sünni aga patta panna ehk disainkamin maja peamise kütteallikana teenida ei saa – tema kütteefektiivsus on väike ja ta annab sooja vaid siis, kui tuli on koldes.
Osaliselt võib disainkaminate hulka liigitada ka avatud kaminad. Omal ajal olid need väga head ruumiõhu ventileerijad. Põlemiseks on ju vaja pidevat värske õhu juurdevoolu.
Tänapäeva pakettakendega õhutihedates hoonetes tuleb aga hoolitseda selle eest, et ventilatsioonisüsteemiga tagatakse ruumis ülerõhk. Vastasel juhul tekib korstnas negatiivne tõmme, kamin hakkab suitsu sisse ajama ning seda kütta ei saagi. Lahtiste kaminate kütteefektiivsus on märksa väiksem kui ustega kaminatel. Samas saab avatud kaminaid ehitada soojust salvestavatena.
Südamikuga kaminad pakuvad kütmiseks mitmesuguseid võimalusi. Need on kas õhkkütte- või keskküttesüdamikega või ka multifunktsionaalsed. Õhkküttesüsteem võimaldab juhtida sooja õhku mööda maja laiali. See toimub aga vaid ajal, kui kaminas on tuli. Keskküttesüsteem toimib põhimõtteliselt sarnaselt puukatlaga ja siin on võimalik kasutada pikema kütteperioodi saavutamiseks ning kamina efektiivsuse tõstmiseks akumulatsioonipaaki.
Ahje on kasutatud aastasadu. Need ehitati enamasti savikividest, hiljem saviahjupottidest, mida ka glasuuriti. Nõukogude ajast mäletame veel plekk-kestaga ahjusid, mis kütsid päris hästi, kui olid hea pottsepa tehtud, kuid nende välimus jättis pehmelt öeldes soovida.
Kaminahi polegi midagi muud kui klaasuksega ahi, mis nagu ikka, kogub kütmisel endasse sooja ja õhkab seda hiljem pika aja jooksul ruumi. Kui kamina valimisel on küte esmane eesmärk, siis on kaminahi vaieldamatult parim valik.
Kaminatest on kaminahi kõige efektiivsem (selles kulub võrreldes teistega vähem puid). Ahjusoojus on paljude arvates hoopis hubasem kui mis tahes muu küte. See tuleneb vajadusest lasta (tuua) ruumi põlemiseks piisavalt õhku, nii et ruum on väga hästi ventileeritud.

Kuidas kaminahju valida

Kui suurt ja kui võimast kaminat maja vajab? Kaminaid müüvad ettevõtted ja poed teevad pakkumisi küttevõimsuse järgi. Uue maja puhul võib arvestada, et küttekoormus ulatub 60 W/m2. See tähendab, et 100m2 pinna puhul peab kütteallika võimsus olema vähemalt 6 kW. Nii “tagasihoidlikke” kaminahje tavaliselt ei müüda ega ehitata. Aga varu pole kunagi liiast.
Et kaminahi kütaks maja (aitaks ka kaasa soojuse jaotamisele ruumides) võimalikult efektiivselt, tuleb kaminale valida õige koht ja määrata selle õige suurus. Seetõttu on valmiskaminaid keeruline osta. Parima lahenduse saab, kui kaminahi pottsepalt tellida. Pottsepp ehitab kamina, tuginedes oma kogemustele.
Kamina küttevõimsuse määravad selle mass ja küttepinna suurus. Hea ahi pole see, mis kiiresti kuumaks läheb, vaid see, mida tuleb kauem kütta ja mis kaua soojust õhkab ehk teisisõnu, ei jahtu kiiresti maha.
Maainimesed kiidavad siiamaani vanu pottseppasid, kelle ahjud ühe kütmise järel toanurgas päevade viisi soojana püsivad.
Materjalivalik oleneb paljuski disainist ning sellekohast parimat nõu saab anda sisearhitekt. Enam levinud on punane tellis ja ahjupott. Tellistest kamina iga on normaalse hoolduse ja õige kütmise korral 10–12 aastat, pottidest ahi kestab mõnevõrra kauem. Kaminaid ehitatakse ka graniidist, dolomiidist, betoonist ja moodsast voolukivist.
Viimane on küll ilus, kuid pretensioonikas. Tema paisumistegur on võrreldes tellisega 3–4 korda suurem, järelikult on ka oht pragude tekkeks suurem. Voolukivi soojusjuhtivus on aga 10 korda parem kui punasel tellisel. See võimaldab ahjul kiiremini kuumeneda, kuid samas see ka jahtub kiiremini. Tõsi, voolukivi soojusjuhtivus ei ole igas suunas ühesugune. Seda oskuslikult kasutades saab ahju mahajahtumise kiirust tunduvalt vähendada.
Telliste peamine puudus seisneb soolade eristumises (mere põhjast saadud savi on paratamatult soolane). Kividele ilmuvad alguses valged randid. Need on küll võimalik maha pesta ja hiljem jäävad kivid puhtaks.

Kütmine on omaette kunst

Pahatihti kiputakse arvama, et pole midagi lihtsamat, kui ahju tuld teha – selleks pole vaja midagi muud kui kuivi puid. Paraku võib valesti kütmisega kamina või kaminahju iga tublisti lühendada või selle lausa juba esimestel elupäevadel ära rikkuda.
Esimese ehk proovikütmise teeb tavaliselt pottsepp, kes kontrollib kamina tõmmet ja suitsulekete puudumist. Pottsepp annab kaminale igasuguse, sh ka tuleohutuse garantii.
Ahi tuleb sisse kütta. Kui seda teha valesti, tekivad ahju müüri praod ja südamik saab kannatada. Sissekütmine vajab kannatust, see algab väikestest kütusekogustest. Neid suurendatakse pikkamööda. Esimestel kordadel piisab paarist halust.
Pärast kütmist jäetakse siiber lahti, et tõmme säiliks ja ahi saaks kuivada. Pole vaja muretseda, et ahi ei hakka sel moel kohe tube soojaks kütma. Sissekütmise aeg sõltub ahju suurusest ja materjalidest. Selle määrab pottsepp. Tavaliselt kestab sissekütmine kuu aega.
Esimesel kahel nädalal oleks hea kütta ahju kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Ja ikka tuleb siiber pidevalt lahti hoida. Hea ning mugav võimalus on ahju kuivatada ka elektripuhuriga, kuigi see on kulukas. Sel juhul pole aga karta, et ahi saab liiga kõrgeid temperatuure.
Ka tavalisel kütmisel peab arvestama, et ahju üle ei köetaks. Üks kilogramm kuivi puid annab hea ahju korral ca 4 kWh sooja. Sületäis on 6–8 kg. 100m2 maja saaks üheks ööpäevaks soojaks kahe-kolme sületäiega. Kuid seda kogust peab ahjus põletama pikkamööda. Suur kolle võtaks ehk korraga paar sületäit vastu, kuid sel juhul läheb suurem osa soojusest korstnast välja.
Hoida pikka aega ahjus ägedat tuld on ka ahju tervisele kahjulik. Kui aga siiski soovitakse külalistele hubast olu pakkudes kaminas terve õhtu jooksul tuld teha, siis peab pärast kütmist siibri lahti jätma. See on loomulikult vajalik ka suvel, et tube mitte palavaks ajada. Üks võimalus on ehitada kahe siibriga (üks nn suvesiiber) kamin, kuid suvelõõr võtab ahjust ära akumulatsiooni ruumi. Pealegi on niisugune kaminahi kallim.
Meie kaminaid ja ahjusid köetakse puudega. Ja puudega kütmiseks on need ka ehitatud. Pole tark tegu visata kamina koldesse kogu prügi, mis põleb, sealhulgas plastesemeid. Need saastavad lõõre ja kamina soojussalvestusvõime kahaneb.
Vahel soovitakse kaminas põletada puidubriketti. Siis peab arvestama, et see kütteaine on suure kütteväärtusega ja korraga koldesse pandavate kogustega peab olema eriti ettevaatlik.
On teada juhtum, kui naine küttis sauna ja ladus keriseahju puubriketti täis. Ahju kest läks esialgu punaseks, siis aga valgeks ning kogu ahi vajus viltu. Ahju peab kütma ikka tasa ja targu.
Puuahjusid ei maksa kütta söe ja gaasiga. Kui see on plaanis, peab ehitama ahju, mis on mõeldud nende kütuste jaoks.
Kõik kütteallikad on tuleohtlikud, kaminatest kõige enam disainkaminad. Nende suitsutorud suubuvad otse korstnasse, kulgevad läbi puitkonstruktsioonide, puitvahelagede. Kõige ohutuma lahenduse leidmiseks peab kindlasti kasutama tuletõrjespetsialisti abi, kuid ka pottsepal on ses vallas kogemusi. Proovikütmise ajal peab kogu suitsukäiku ja selle temperatuure hoolikalt kontrollima.

Kuidas saada hea kamin?

Hea ahju ehitab hea pottsepp. Kõige usaldusväärsem pottsepa reklaam levib suust suhu. Kindlasti võiks meistri tausta, tehtud töid natuke uurida. Kui mees on teinud head tööd, siis on tal praegu pikad järjekorrad. Pottsepp saab tegelikult viletsa ahju ehitada üks kord. Pärast seda peab ta mitu suve muru niitma.