Hea põrandavaip

Parim põrandavaip on täna selline, kus originaalne kunstnikuidee kohtub moodsa tehnoloogia ja inimsõbralike materjalidega.

Hoovist kostab vaibakloppimist, tähistamaks puhkepäevahommikut: tubli pereisa nüpeldab vapralt idamaise mustriga punasetoonilisest vaibast välja talvekuudel sinna talletunud tolmu. Tavaliselt kaasneb sellise äratusega aknast sissekiirgav kevadpäike ja süümepiin erakordselt tolmuse korteri pärast. Need vaibad on tulnud, olnud ja läinud, aeg on toonud teised.
Parim põrandavaip
Kui eestlane oli oma muldpõranda laudadega üle löönud, tekkis tal üsna pea vajadus visata jala alla midagi sooja ja pehmet. Praktiline meel ja alalhoidlikkus lubasid tol ajal selleks kasutada kulunud saanitekki, edaspidi kooti telgedel uhked kaltsuvaibad. Ja põrandale on need jäänud tänapäevani, ei ole läinud moest, neid tasub osta ja ihata.

Parim põrandavaip on see, kus originaalne kunstnikuidee kohtub moodsa tehnoloogia ja inimsõbralike materjalidega.
Tänapäevane vaip kõigi oma heade omadustega ei olegi põrandakate, mida peita mööbli alla. Soe ja mõnus vaip on toa keskpunkt, mis kutsub palja jalaga astuma, on toekas istumisealune.
Meie teadlikkus materjalide osas ja seoses sellega ka nõudmised jalaaluse suhtes on kasvanud. Tervitatav on, et taas pööratakse üha rohkem tähelepanu looduslikele materjalidele. Ökotrend toob naturaalsed värvid ja materjalid, mis tegelikult ei ole midagi muud kui taasleitud vana. Villase, linase ja puuvillase kasutamine põrandariietes on olnud vana tava. Kui siinkohal tekib hirm, et vaip kulub olematuks nagu villane sokikand, siis selle kahtluse hajutab kaasaegne tehnoloogia, mis võimaldab toota vastupidavaid vaibalõngu. Harjumuspärasele lisaks leiame ka eksootilise päritoluga materjale: sisal, kookos, dþuut. Kuhugi ei ole kadunud ka sünteetilised vaibad.

Sünteetilise vaiba algusaegadest oleme kaasa saanud teadmise, et tehiskiust vaip kulub vähem ja ka mustus ei hakka nii kergesti külge. Kuidas sellega on, teame kõik isegi, kuid omajagu tõde on siin küll.
Praeguseks on välja töötatud spetsiaalsed põrandakatted, mis vastavad kõrgetele nõudmistele: kulumiskindlus, kerge puhastatavus, antistaatilisus ja ka tulekindlus. Materjalideks on nailon ja polüpropeen. Enamasti on selliste omadustega vaibad mõeldud kontoritesse-ettevõtetesse.

Rohkem värvi
Eestlaste värvimeel soosib maalähedast ja naturaalset. Soojad pruunid-beezid ja looduslähedased värvitoonid on meile alati olnud meelepärased. Siinkohal julgeks küll soovitada rohkem värvi. Algatuseks võiks proovida unustada aegade hämarusest pärinevad soovitused põrandavaibale sobiva tooni kohta ja siis tasapisi hakata õppima värviga harjumist! Samm-värv-haaval.
Koju vaipa valides peaks mõtlema, kuidas oleks mõnusam istuda ja astuda, ning ära ei tohi unustada ka mudilasi - neile on põrand esialgu terve maailm, kus tuleb veeta suur osa päevast. Kui ei ole tahtmist kaunimustrilist parketti või mõnusat laudpõrandat üleni vaibaga katta, siis on valida rõõmsavärviliste ja erikujuliste vaipade seast, mis on mõõtudelt väiksemad.
Suur valik põrandakattematerjale, mis võimaldavad nii värvi- kui mustrimängu, lisaks veel põrandaküte, ja seni vaiba "haldusalasse" kuulunud ülesanded - anda sooja ja lisada värvi, ongi uutele tulijatele võitluseta üle antud.

Mõnus elutoavaip
Noorte vaibakunstnike Annike Laigo ja Monika Järgi loodud toodetes mängib tugev struktuur ja meie jalatallad saavad signaale, mis on tuttavad kruusateedelt, liivarannast ja muruvaibast.
Elutuppa, mis on kogu pere põhiline tegutsemiskoht, võiks valida värvilisema või ühetoonilise tumedama põrandakatte. Kui eelistatakse heledamaid toone, siis kergesti hooldatav ja sedasorti,
mis ei imaks kiiresti vedelikku. Peab ju elutoavaip välja kannatama kõik pere ettevõtmised ja peod.
Unistuste vaip magamistuppa
Oma unistuste vaipa, eriti juhul, kui see on heledamat karva, võib eksponeerida magamistoas.
Ei ole hea, kui magamistoas on üle põranda vaip, see seob endasse tolmu ja võimaldab hea äraolemise tolmulestadele ja bakteritele. Tolmuimejaga neid sealt juba välja ei ime ja mitmemeetrist vaibarulli on tülikas puhastusse viia. Hea, kui vaipa saab väljas kloppida.

Lastetuba
on koht, kus saab fantaasial lennata lasta, mängida värvi ja mustriga. Ajast, mil meid ja meie lapsi kimbutavad erinevad allergiad, peame pöörama materjalidele erilist tähelepanu. Seega võiks lastetoa vaip olla looduslik ja loomulikult soe.
Kaasaegne vaip, ka tööstuslik, on kootud traditsioonilistele tehnikatele tuginedes. Poes ringi vaadates võib leida toimses tehnikas vaipu. Taastulemist elab läbi pikakarvaline rüiu. Narmasvaiba alaliik on tufting-vaibad.
Eestis ei ole unustatud kangastelgi ega käsitööna valmistatavaid vaipu. Kellel on teljed ja kangakudumisteadmised olemas, saab meelepärase vaiba kujundada-kududa ise. Isekootud vaiba eelis on muidugi suurem mänguruum ja võimalus katsetada materjalide ja tehnikatega. Kes ise kuduja pole, kasutagu julgelt spetsialistide abi.