Puitpõranda pragude vältimine

Täispuidust põranda teha lasknud inimesed puutuvad sageli kokku probleemiga, et põrandalaudade vahele tekivad suuremad praod, kui ehk esialgu arvatud.

Kuna puitpõrandalaud on looduslik toode, reageerib see ruumide õhuniiskusele ning seetõttu võibki kokku tõmbuda või paisuda.

A. J. Puitpõrandatööde juhataja Jan Varep nendib, et praod tekivad põrandasse nagunii ning kuni 1,5 millimeetri laiused praod on lubatud. Kui aga praod on suuremad, on põhjus kas liiga toores puidus või kehvas põrandategijas. “Kui vanasti võeti metsas puid maha vaid jaanuaris ja veebruaris, siis tänapäeval tehakse seda ka suvel. Seega võib puit elada veel 10–15 aastat, mis tähendab, et põrandalaud hakkab suvel kokku tõmbuma ja talvel paisuma,” teab Varep. Seega on esimene samm hea puitpõranda saamiseks sobiva niiskussisaldusega laua valimine.

ASi Puumarket tegevjuht Raivo Olgo soovitab põrandalaua niiskussisalduseks nii kuuse kui ka männilaua puhul 8±2%.

Teiseks tuleb puitpõranda paigaldamiseks otsida professionaalne tegija. Jan Varep ütleb, et sageli arvab inimene, et kui ta on korra põranda valmimist pealt vaadanud ja lihvimismasinatki käes hoidnud, saab ta ka ise põranda tegemisega hakkama. Varep kummutab sellise arvamuse väitega, et näiteks lihvimismeistreid võib Eestis ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Siiski mainib Varep, et firma, kellelt põrandatööd tellitakse, peaks klienti hoiatama pragude võimaliku tekkimise suhtes, et hilisemaid arusaamatusi vältida. Kui aga klienti tulemus siiski ei rahulda, on põrandapragudega võimalik ühtteist ette võtta.

Kitsaste pragude täitmiseks soovitab Jan Varep järgmisi võimalusi:
puidupahtel – sobib väga väikeste pragude jaoks ning juhul, kui põrandalaud ei liigu. 1 kg pahtli hind on keskmiselt 150 krooni;
fleksimaterjal – see liimib lauad kokku. 1 kg hind on keskmiselt 150 krooni;
Kiilto pahtellakk – 5 liitrit maksab 5000–6000 krooni.
Kui põrandalaudade vahel on laiad praod, võib kaaluda järgmisi võimalusi.

Lõikuriga tehakse laudade äärtesse sooned ning täidetakse need spetsiaalse elastse ja lihvitava silikooniga.
Põrandalauad võetakse üles ja paigaldatakse uuesti. Viimane on kõige kulukam ja ebamugavam variant.
Isekandva põrandalaua paksus peab olema vähemalt 21 mm, kui laagide suurim vahekaugus on 400 mm, ja 28 mm, kui laagide vahekaugus on 600 mm.


Raivo Olgo
ASi Puumarket tegevjuht
Puitpõrandat on kasutatud läbi aegade ja see sobib kõikidesse ruumidesse peale pesuruumide. Iga puitmaterjal püüab ühtlustada oma niiskust vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit kokku või paisub.
Selleks et puitpõranda niiskusliikumine oleks väiksem, peab põranda paigaldamisel laudade niiskus vastama ümbritseva keskkonna niiskusele. Teisisõnu – lauad peavad enne paigaldamist ühtlustuma ruumi kliimaga. Seepärast tuleb enne põranda paigaldamist ladustada selleks vajaminev materjal 10–15 päevaks paigaldatavasse ruumi, mis peaks olema köetav ja hästi ventileeritav. Ruumi peab kütma, kuni ka põranda alusehitis on kuivanud ja siseõhu temperatuur on püsivalt vähemalt +15 kraadi. Kahanemispraod tekivad enamasti seetõttu, et ruumi või hoone niiskus on olnud alguses liiga suur.
Laudpõranda tegemisel vali õige niiskussisaldusega laud ning kogenud töömees.