EESTI ARHITEKTI KUJUNDATUD KORTER HELSINKIS

Tekst: Agneta Land-Koskinen
Fotod: Jukka Koskinen

Helsinki kesklinnas, Hakanieme linnaosas paikaneb 1920-30ndatel ehitatud tagasihoidlikus juugendmajas korter, mille on tänapäevaseks projekteerinud eestlannast arhitekt Siiri Nõva. Soome abielupaar ei valinud Eesti arhitekti Helsinki korterit kujundma juhuslikult. Siiri Nõva on tellijale, kelle põhiline elukoht Eestis, kujundanud eelnevalt mitu õnnestunud objekti. Pererahvas nimetab ise Helsinki korterit peatuskorteriks. Paikselt ja pikki perioode siin ei elata, pigem tullakse aeg ajalt käima.

Juba välisuskest majja sisenedes on mulje meeleolukas. Valgusküllane kõrge trepikoda, maalitud ornament poole seina ulatuses ja vana metallvõrega lift mõjuvad helgelt ja turvaliselt. Korter on läbi maja, kitsa pikliku põhiplaaniga, mis ei ole ruumiplaneeringu ja mööblipaigutuse seisukohast ehk kõige lihtsam variant.

Kahetoalise korteri magamistoa aken avaneb sisehoovi ja elutoa aken tänavapoolsele merelahesopile. Kesklinna tingimustes võib pidada luksuseks, kui aknast vaadates kohtab silm vastasmaja asemel veepinda. Laheriba ei ole iseenesest väga lai, pigem kanalit meenutav. Vastaskalda majad on silmaga selgesti tunnistatavad. Sellegipoolest mõjub aknast paistev vesi meditatiivselt, aeg-ajalt kostub lahtisest aknast kajakakisa.

KORTERI ALGNE PÕHIPLAAN
on kohandatud tänapäevasemaks. Perenaine soovis vannituppa mullivanni, sestap tuli vannituba oluliselt suurendada. Mullivanni valikut põhjendab emand sellega, et see on sauna aseaine. Enamusele soomlastest on saun elutegevuse alustalaks. Selle korteri elanikel on Eesti kodus korralik saun olemas ja tundus kuidagi nadi väikest sauna vannituppa teha. Nii otsustatigi mullivanni kasuks. Vannitoas on palju soppe ja nurki, nii et kõige vajaliku paigutamine sinna oli arhitekti sõnul kogu korteri kujunduses ehk keerukaim ülesanne. Algsel põhiplaanil oli praegune köök magamistuba ja vastupidi. Praegusest magamistaost (endine köök) viis eraldi uks trepikotta, mis oli mõeldud teenijatüdruku tarvis. Kõnealuse ukse asukohta nüüdses magamistoas markeerib seinaniss, mis toimib raamaturiiulina.

Interjööris on vana sümbioosis uuega. Perenaise sõnul austab ta vana, kuid suisa muuseumilaadset elamist ei poolda. Arhitekt Siiri Nõva tunnetab korteriomanike sõnul eelneva töökogemuse põhjal hästi nende maitset ja eelistusi. Enamasti kõik remondiks vajalikud viimistlusmaterjalid toodi Eestist.

Mitte niivõrd kasuliku hinnasuhte tõttu, vaid põhjusel, et Eesti arhitektil oleks Soome materjaliturul väga aeganõudev orienteeruda. Viimistlusmaterjalide hinnad on kuuldavasti Eestis ja Soomes suhteliselt võrdsed. Korteri seinad on osaliselt tapeediga kaetud ja osaliselt värvitud. Õrna ornamendiga tapeedi ja seinavärvi toon haakub koloriidilt maja fassaadi kollase värviga.

Kogu korteri põrand, väljaarvatud märgruum, on õlitatud saarepuust. Korteris oli ka originaalparkett, aga paraku sellises seisus, et seda ei saanud taastada. See-eest õnnestus taastada puust aknalauad, mis roheka peitsiga viimistletud ja millest ajatäkked kenasti läbi kumavad. Rohekas peits loob seoseid aknast paistva merelahega. Sini-rohekat tooni esineb muidu liivakarva interjööris detailides ja pindades mujalgi.

Siseuksed on originaalid, värvist puhastatud ja naturaalseks jäetud. Aknad ja ukselingid on kõik uuendatud. Hea leid on nostalgilised radiaatorid, mis eelmised, paneelmajalikult lapikud küttekehad välja vahetasid. Tšehhi päritolu firma Viadrus radiaatorid, mida müüb Eestis firma Teploimport, näevad juugendmaja kontekstis väga originaalilähedased välja.

Kuna korteri vahelagi on väga õhukese konstrukstiooniga, ei tohtinud lakke uusi valgustikohti puurida. Laevalgustid kinnitati olemasolevatele valgustikohtadele. vannituppa ja köögitsooni on arhitekt projekteerinud ripplae, mis võimaldab seal vabamalt valgusteid kinnitada.

Interjööri dominant on tumedast puidust köök, mis on elutoa suhtes avatud. Saarespooniga kaetud köögi valmistajaks on Eesti firma Mergeld. Köögitehnika on integreeritud, mis tagab selle, et köögitsoon moodustab kompaktse terviku. Nutika kujundusvõttena on tööpinna taga kasutatud köögimööbli spooni pinnaga sarnast laminaati, mis on praktiline ja täidab samas ka visuaalset eesmärki. U-kujulise köögi elutoapoolse osa moodustab köögilett, mille mõlemis otsas on tellistest sambad. Tegemist
on konstruktiivsete sammastega, mille tellispinna väljapuhastamine ehitusmeestelt suurt vaeva nõudis. Kirjeldatud kujundusvõte on pererahvale eriti südamelähedane, kuna “välja puhastatud tellis” esineb ka nende Eesti kodus. Elutoa poolt on köögileti pind suletud ning köögi poolt avanevad leti alt praktilised sahtlid. Tumedast puidust avatud köök mõjub interjööris suhteliselt jõuliselt, samas on see ülejäänud ruumi vaoshoitud koloriidi ja mööbliesemetega tasakaalus. Köögimööbli saarespoon kordubkorteris ka esiku, vannitoa ning magamistoa kapipindadel, mis ongi samas Eesti firmas valmistatud.

MÖÖBLIT
on vaadeldavas korteris parasjagu. Pigem vähe kui palju. See annab võimaluse esile pääseda pinnafaktuuridel, materjalidel ning detailidel. Enamus mööblist on pererahval aja jooksul kogunenud. Spetsiaalselt siia korterisse on ostetud elutoas olev Isku tugitool ja diivan. Emanda sõnul diivani kattekanga värv ei ole päris see, mis ta ette kujutas. Sestap on ta värviliste patjadega üritanud sohva ilmet pisut elavdada. Ealnike kunstilembus väljendub seintel eksponeeritud piltides ja kunstesemetes. Eksootilised vaibad põrandal on reisidelt kaasa toodud ja kristall-lühter elutoas näinud päevi pere eelmistes kodudes. Kokkuvõtteks võib öeda, et tegemist on hubase koduga, kus sisekujundus ei üritagi kramplikult stiili järgida, vaid on sõbralikus dialoogis seal elavate inimestega.

www.solness.ee