KAMIN ON TERVISLIK Kamin sobib ka paneelmajja

“Mulle meeldib maa-lähedus, ma ei kujutaks kodu ilma elava tulekoldeta ette. Ikka tahad kamina ees istuda ja mõnuleda, vahel söekartuleidki küpsetada,” unistab Lilia Üksvärav-Christianson.

Oma uude koju tahab Lilia malmkaminat Jotul 3. “See oli ainus kamin, mille puhul me mehega ühise keele leidsime. Minule ei meeldi modernsed kaminad või suured kivist laotud kobakad. Viimane läheb kokkuvõttes ikka väga kalliks,” teab Lilia, kes oma eelmisesse koju lasi kivikamina laduda. “Kaminasüdamik maksis küll poole vähem kui valmiskamin, aga ehitamine ja igasugused lisaasjad läksid lõpuks ikka üle 20 000 krooni,” on Lilia arvates vähemalt korterisse mõistlikum osta valmiskamin. “Jotul on hea väike ja selle saab ka kaasa võtta, kui me kunagi oma majja kolime,” ütleb Lilia.


Kütab soojaks kogu maja

Kaminamüüjate sõnul on nii kamin kui ahi mitte ainult tervislikud, vaid ka odavad küttekehad. Viimane oleneb muidugi kaminast: kui Bullerjani saab 5400-7000 krooni eest, siis disainkaminate hinnad on juba kuuekohalised.
Kaminaid on kolme tüüpi: lahtised ehk avatud koldega, kinnise koldega kaminahjud ja metallkaminad ehk malmist valmiskaminad. Veel on niinimetatud köögikaminad, mis täidavad ka pliidi ülesannet.
“Tänapäevane malmsüdamiku ja klaasustega kamin võimaldab hõlpsasti kütta kogu korterit või ligi 400ruutmeetrist maja. Kaminas on põlemisprotsessi intensiivsus reguleeritav, seega võib täislaotud koldega kamin töötada 8-12 tundi järjest,” räägib diplomeeritud soojusenergeetik ja kaupluse Jotul juhataja Eduard Tümanok.

Kamina- ja ahjumüüjad kinnitavad nagu ühest suust, et parim moodus maja puudega soojaks kütta on juhtida soojus allkorrusel asuvast kaminast põrandates, seintes või laes asuvate restide kaudu teistesse ruumidesse. “1 kW kütab 10 ruutmeetrit. Seega tuleb 250ruutmeetrise maja kütmiseks osta vähemalt 22 kW kamin,” soovitab kaminasalongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson.
“Ahju plussiks on see, et ta hoiab kaua soojust ja vajab vaid kord päevas kütmist. Kaminasse - kui ei ole lisakütet - tuleks tuli teha kaks korda päevas. Samas võib kaminaga kütta kogu maja, ahi aga soojendab üksnes neid ruume, kuhu ta ise ulatub,” vaeb soojusenergeetik ahjude ja kaminate poolt- ja vastuargumente.


Tervislik ja odav või tervislik ja kallis?

Puukütte tervislikkuses on veendunud kõik kamina- ja ahjumüüjad, aga rahast rääkides tekib kaminamüüjatel erimeelsusi. Kui Andrus Schults Kaminakojast on veendunud, et kamin on ikka rohkem disainielement, siis teised SL Õhtulehega suhelnud kaminamüüjad kinnitavad, et kamin aitab kokku hoida.

Kuna disainkaminate hinnad on päris kõrged, ei usu Schults, et kaminaga kütma hakates nii pea kokku hoida õnnestub.

“Sooja annavad nii vee- kui elektriradiaator, ahi kui ka kamin. Ent elektriradiaator kuivatab õhku. Samuti on eri tubades asuvate radiaatorite miinuseks see, et igas toas tekib oma õhuringlus. Kui oleme selles ruumis, siis hingame pidevalt üht ja sama õhku,” selgitab Tümanok, miks keskküttega ruumides tekib kuiv õhk. Viimane omakorda teeb uimaseks. See-eest ahi ja kamin tekitavad majas või korteris ühtse õhuringluse.

Kamin sobib ka paneelmajja

Mitmed valmiskaminad tuleb paigaldada vastu ruumi välisseina - see laseb põlemiseks vajalikku hapnikku saada otse õuest. Suitsu võib kivikorstna puudumisel, näiteks paneelmajades, välja juhtida ka torude kaudu. Paljudes 50.-60. aastatel ehitatud majades on alles korstnad, mis olid ehitatud keldris asuva katlamaja tarbeks.

Tümanoki sõnul on puuküttega majas lisaks tuleohutusnõuetele tähtis jälgida ka seda, et korstnasse jõudev suits poleks liialt külm. “See rikub korstna ära, tekib pigi ja tahm. Lõpuks muutub ta ka tuleohtlikuks,” loetakse Tümanoki sõnul normaalseks suitsu temperatuuriks 110-150 kraadi.


Kuhu kaminat või ahju ehitada tohib?

Paneelmajja kaminat või ahju paigaldades tuleb see kooskõlastada tuletõrje- ja päästeametiga.

Firmal või inimesel, kes küttekeha paigaldab, peab olema vastav litsents.

Materjalid ja kütteseadmed peavad olema tehase poolt sertifitseeritud vastavalt tuleohutusnõuetele.

Sobivad nii kivi- kui metallkorsten.

Korsten peab katuse kõige kõrgemast kohast vähemalt 0,8 meetri kõrgemale ulatuma.

Korstna ristlõige peab olema vähemalt 300 ruutsentimeetrit.

Hankida tuleb majavaldaja nõusolek. Naabrite nõusolek on vajalik sel juhul, kui korstnalõõr läheb läbi ülemiste naabrite korteri - seega viimase korruse elanikel seda vaja ei lähe.

Mingil juhul ei tohi suitsu suunata õhulõõri - see ei ole mõeldud suitsu ja sädemete kinnipidamiseks ja on seetõttu väga tuleohtlik.

Äärmiselt ohtlik on paigaldada kamin puitalusele.

“Meil on viimase aasta jooksul juba üle 10 tulekahju saanud alguse just küttekeha valest väljaehitamisest,” hoiatab Tallinna tuletõrje- ja pääste-ameti peainspektor Vassili Hartðuk.



SL Õhtuleht