Artiklid ja uudised

TERAV TAMMETALTSUTAJA


Viimsis on juba mitu aastat magnetina huvilisi tupiktänavasse põikama tõmmanud arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud teravnurkse puitmaja aktiivne vorm. Nüüd on kauaoodatud maja valmis ka seest, krundil aed ümber ning vana tamm lopsakam kui kunagi varem. Tammetüvetagust ust paotas Urmas Oja.


Maja saamislugu oli inspireeriv nii tellijale kui arhitektidele. Krunti otsinud omanikud valisid just selle maatüki kurikuulsalt pretensioonikaks osutunud arendajaga Heldri eramurajoonis, kuna keset platsi kasvas toekas ja soliidne tamm. Eramurajoonide tarestikega kaetud tasandikel on tüüpiline probleem kõrghaljastuse puudumine. See pere sai aga suisa väärispuu heldeks omanikuks, mis on enam kui erandlik.

Puu, selgus, oli aga kahe otsaga asi – see paiknes täpselt keset ehitusala. Tavamaja tõstmine planeeringus ette nähtud ehistusjoonte vahele oleks tulnud kõne alla üksnes tammest loobumise hinnaga. Suur puu oli aga ainus asi, mis soetatud krundiruutu iseloomuliku ruumi lõi. Tamm pidi igal juhul jääma.

Keerulise ülesandega pöördus peremees tuttava arhitekti kaudu terve Kosmose arhitektuuribüroo poole, kus võeti inspireeriv ülesanne mõnuga vastu. Mõne aja pärast esiltlesidki Ott Kadarik, Villem Tomiste ja Mihkel Tüür tellijaile visiooni tamme kui krundi keskseimat elementi respekteerivast lahendusest. Puu taha oli joonistatud musta klaasfassaadiga puitmaja, mis kõrget taime otsekui embab.

Esialgu olid tulevased majaomanikud küll üsna üllatunud, ent eskiis võeti töösse ja alustati vaikselt projekteerimist ning ehitamist. Keskelt metalltalale toetuv hoone on kaetud mänguliselt vanuva püstlaudisega maja sirgete vertikaalpindade osas. Ümber puu voltumisest tekkinud erinevate nurkade all olevad kaldpinnad kaeti aga kimmidega. Nii sai kaasaegne julge vormikäsitlus arhailisele majale viitava pinnaviimistluse.

Kosmose projekteeritud eramu on jõuline tervik, kust pole ühtegi detaili puudu ega üle. Kõik elemendid kasvavad iseenesestmõistetavaina algideest välja. Teostamata jäi üksnes oranž peauks, mille illuminaatoriks pakkusid noored arhitektid enda büroo logo. Majaesine terrassikolmnurk areneb aga orgaaniliselt majast enesest ning moodustab klaasfassaadi ja elutoa kohal paikneva kimmkatuse kolmnurgaga konkreetse ansambli.

Tänava küljel moodustab eramu niisiis krundi aukülalisele tammele efektse kulissi. Tagakülg on aga sirge ja selgelt kahekordne sein, mis ongi paigutatud täpselt ehitusjoonele. Keerulised piirangud pole arhitekte tagasi hoidnud. Hoone tulipunktiks on elutoa tänavapoolne teravnurk, kuhu koonduvad kiirtena maja servad, aga ka eriliselt terav aknapiik, mida ühes tükis lõpuks lahendada võimalik polnudki. Liistuga poolitatuna ei kaota see aken aga oma teravust, millele sekundeerib majalaest eenduv võimas, kergelt brutaalnegi ketiga varustatud plekist veesüliti.

Ühelt poolt on maja terav, jõulise liikumisega skulptuur. Vasak majapool on aga vormitud pehmeks. Utreerituna võiks see olla isegi maja pepu, kust ei puudu ka negatiivse kaldega kimmsein. Samast pääseb kuurilisse panipaika, kuhu said äsja valmistatud spetsiaalsed eri sügavusega riiulid. Tagakülg on hoonel küll korralikult sirge ja varustatud nö normaalsete täisnurksete akendega, ent selle fassaadi viisnurkne kontuur ei lase ka seda majakülge mõne tüüpmajaga segi ajada.

Seda maja vaadates ei saa lõpuni üle vaimukast võttest, kuidas hoone on tamme alla justkui külili lesima ja peesitama sätitud. Lõpuks on krundi ümber monteeritud ka aed, mis on elanike soovil stiliseeritud diagonaallaudiseks, inspireerituna arhailistest kodumaistest roigasaedadest. Heinamaa, mis tänu omapärase arendaja orkestreeritud segadustele majaomanike poolt niitmata peab seisma, passib aia eeskujust ja maja materjalikäsitlusest tekkinud vaimuga moodsa maastikuarhitektuurina elegantselt kokku.

Maja kõhus

Maja kõhus on erilisim paik kahtlemata elutoa, köögi ja söögitoa kombinatsioonis tekkiv ruum kolmnurkse kaldkatuse all. Köögi ja söögitoa osa on ühekordne, ent ka elutoa tsoon ei kerki liialt avaralt läbi kahe korruse. Ülemääraselt kõleda avaruse hoogu võtab maha kaldlae pind, mis jätab tuppa ruumi teisele korrusele viiva trepimarsi tarvis ja natuke veel. Et saaks jälgida televiisorilaua kõrvale suunduvaid servade ja nurkade jõujooni. Teise korruse siserõdult elutuppa pilku heites sisenevad rütmi ka trepi käsipuude sirged.

Kõik see võiks ju olla üpris väsitav ja liialt agressivne, kui sisearhitekt Mari Koger poleks koos elanikega maja keerulisevormilistesse ruumidesse valinud lihtsaid materjale ja rahulike vormidega mööblit. Puitmaja sisemuses on samuti palju puitu. Trepp teisele korrusele eksponeerib enda puidust ilmet, ent on kaetud tumeda musta tooniga, et ruumi mitte agressiivsemaks muuta. Pehme mööbelgi on diivani osas must. Hõbehall element laes on maja kandev metalltala, mis mängib toatervikuga kenasti kokku, varjamata oma ketserlikult mittepuidust olemust.

Majaesisele kolmnurksele terrassile, mida piiravad kõrged lillepostamendid, pääseb otse elutoa klaasseinast avaneva trapetsikujulise ukse kaudu. Maja tahagi on plaanis täiesti „normaalne“ ristkülikukujuline lava teha, kuhu avanev uks on juba ammu olemas. Siis saaksid vanemad seal mõnusalt istuda ja liivakastis mängivaid lapsi valvata.

Esimesel korrusel paikneb köögi taga mõnusalt eraldatud kodukontori ruum. Sellest edasi jääb aga punase kummimaterjali ja vineertahvlitega sauna eesruum, kus valitseb ülejäänud majast hoopis teistsugune meeleolu. Siinses tualetis on üks sein peeglist ning sellele on kinnitatud hõljuv kraanikauss. Punane eesruum koos seinal rippuvate punaste rätikutega võtab inimese üle võimust ja suunab ta otsustavalt külgnevasse pesuruumi. Seal ootab aga veelgi erinevam meeleolu, mille loovad metallikarva seina- ja põrandaplaadid. Korraks näib see tuba ehmatav, mõjudes hetkeks külma puhastuskambrina.

Teisel korrusel asub rahulikes toonides vanemate magamistuba, kus lebab sebrakostüümis ase. Ühes seinas paiknevad lükandustega kapid, lagi on aga kergelt kaldus, andes ainu maja välisvormist. Teisel korrusel paiknevad ka kahe lapse toad, eraldatuna vanemate magamisruumist vannitoaga. Viimases domineerivad puit ja klaas, aknast piilub sisse kentsakat konteksti loov naabermaja.

Mõlemad lastetoad on ühesuurused, ent üks on teisest veidi madalam. Kõrgem ruum näib selgelt suurem. Mõlemas toas on palju lauapinda, kus joonistada, mängida ja kunagi ka kirjutada. Ühele seinale kleebitud tapeet annab tubadele hoogu juurde. Rääkimata värvilistest mänguasjadest, mis ühest lapsetoast tõeliselt aktiivses kasutuses oleva ruumi tegema peavadki.

Lihtsat ja selget noorepereelamut soovinud naine ja mees said tõelise arhitektuuriteose omanikuks tänu noortele arhitektidele antud võimalusele tegeleda erilist elementi eviva krundiga. Maja joon on küll jõuline, ent õnneks ei ole see muutnud igapäevast kodust elu väsitavaks. Pehme sisekujundus tõmbab ruumide dünaamikat veidi tagasi, et anda maad igapäevasele rahulikule elule. Eksperimentaalmajana mõjunud hoonest on saanud professionaalne ja arhitektuurselt nupukas tervikehitis, mis teeb kummarduse nii futurismi kui talutare suunas.


ERAMU & korter
Fotod: Paco Ulman
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=991

Sisestatud: 03.08.2008

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Soovitusi ja näited olulistest ning nupukatest ruumi- ja mööblilahendustest

Soovitusi ja näited olulistest ning nupukatest ruumi- ja mööblilahendustest

Hetkel, mil maailm on haaratud Covidi viirusest, viibitakse aina rohkem kodukeskkonnas: siin
töötatakse, õpitakse, kokatakse jne. Ruum, kus viibitakse rohkelt võiks igati olla mugav kasutada ning
kena vaadata. Kodukeskkonna seisukohast on vast kõige olulisem õige ruumiplaneering ehk oluline on
ruumi kasutusmugavus, seejärel õigesti valitud v. projekteeritud mööbel ning ära ei tohiks unustada
elektri- ning valgustuslahendust.

Sisekujundaja nipid VAU-efekti tekitamiseks interjööris

Sisekujundaja nipid VAU-efekti tekitamiseks interjööris

Sisekujunduses on ikka nii, et mööblikataloogide stiilis tüüplahendused on head ja turvalised, ent ometi on just väiksed vimkad ja kiiksuga sisustuselemendid need, mis teevad ühest majast või korterist kodu, rääkides selle omanike lugu. Mida aga teha siis, kui sinu kodu interjöör igatseb midagi erilist, ent sul pole õrna aimugi, mis see olla võiks? Ära muretse - meil on taolisteks puhkudeks hulgaliselt häid soovitusi! Toome sinuni mõned põnevad ideed meie sisekujundaja varasalvest.

Intervjuu Michael Hilgersiga: “Loogiline on töötada vineeriajaloo epitsentris”

Intervjuu Michael Hilgersiga: “Loogiline on töötada vineeriajaloo epitsentris”

Maris Vahter Radis Furniture’ist (MV): Peale Lutheri perekonna poolt veekindla vineeriliimi leiutamist Tallinnas asutati 1897. aastal Londonis tütarettevõtte Venesta. 1931.aastal koostöös Venestaga asutatud Isokon seevastu on saanud moodsa disaini ajalukku vineermööbliga. Isokon tootis vineermööblit koostöös selliste maailmakuulsate Bauhausi nimedega nagu Walter Gropius ja Marcel Breuer. 1930ndatel jõudis Isokonile disainida ka Le Corbusier’ büroo. Nüüd, rohkem kui 80 aastat hiljem, samuti saksa ,disainer Michael Hilgers teeb tooteid koos Radis Furniture’ga, valmistades neid Tallinnas. Michael, näed sa siin positiivset ja viljakat pinnast vineeri renessansile?

Vestlus disainer Veiko Liisiga: Ma pean loomingu jaoks aja täiesti unustama

Vestlus disainer Veiko Liisiga: Ma pean loomingu jaoks aja täiesti unustama

Veiko Liis on Eesti disainer, kes tegeleb Tallinnas tootedisaini alase tööga. Ta on loonud mitmeid tooteid, nende seas hästi tuntud kilepiimakannu. Veiko viimaste projektide seas on DIY mööblibränd Jovvut. Lisaks tootedisainerina tegutsemisele illustreerib raamatuid ja storyboard’e. Veiko viimane koostöö Radis furniture’le on LIFT-riiul, mis sai 2019 German Design Award Special Mention’i.



Et saaksid teada rohkemat disaineri tööst ja mõjutustest, rääkis Radis furniture’st Maris Vahter Veiko Liisiga Bolognas, kes, lisaks mitmetele teemadele, kirjeldab oma disainialaste tegevuste kõrval ka visiooni põhjamaisest hygge’st

vaata kõiki