Antiiki ja skandinaavia puhast joont

Ligi sajaruutimeetriline, kuuetoaline korter Helsingi ühes hinnatuimas rajoonis esindab parimat skandinaavia maitset: vaoshoitud värviskaala ja selged lihtsad vormid annavad kaasaegset hõngu antiigiga vürtsitatud 20. sajandi alguse majale. Aino Ingrid Sepp käis Kaivopuisto lukskorteris külas ja veendus aegumatu klassika võlus.

Neljaliikmelise perekonna korter asub Helsingi linna esinduspargi Kaivopuisto servas, kesklinna külje all. Sealt on südalinna meluni vaid mõni samm, kuid rahu ja vaikus loovad ootamatult väikelinliku atmosfääri kõrvaltänavasse. Mõni ime, et siin, hinnaliste juugendmajade rajoonis vabaneb kortereid vaid haruharva. Saija perekonnal õnnestus soetada enda elamine siia üheksakümnendate lõpus. Siis oli perekonnas vaid üks laps, teine tulekul.

„Meil oli vahepeal plaan soetada korteri asemele hoopis oma maja, sest laste kasvades tundus kohati, et korter ei vasta enam meie vajadustele“, jutustab Saija. Aga suurepärane asukoht hinnatud rajoonis kaalus rohkem. Nii otsustati elukohta mitte vahetada, vaid hoopis päevitada korterit perekonna vajaduste kohaselt. Ruumikas korter, kus on eraldi söögituba, köök, elutuba, kabinett, vanemate magamistuba ning lastetuba oli valminud sel ajal, kus teenija jaoks ehitati veel eraldi tilluke toakene köögi kõrvale. Sellest „pugerikust“ aga sai omaette toa perekonna 11-aastane tütar.

Skandinaavne kergus ja antiigi soojus

Kümnekonna aasta eest valminud sisekujundus on meisterlik segu skandinaavia stiili, antiikmööblit ning reisidelt toodud mälestusi. Kõrged laed ning käsitsilaotud tammparkett loovad ühtse ning avara mulje. Korteri põhiplaani muudeti remondi käigus vaid seevõrd, et magamistoa ja esiku vahel asuv tillukene WC muudeti korralikuks vannitoaks. Lisaruumi dushinurga jaoks leiti magamistoa arvelt. Magamistoa aknasüvendi ümar vorm kopeeriti vastasseina dushinurga jaoks nii, et esmalt ei tuleks selle pealegi, et tegu poleks originaallahendusega. Klaastellistest laotud sein mõjub õhulisena mõlemalt poolt vaadelduna.
„Minule meeldib, et esiteks on eraldi vannitoad vanemate ja laste jaoks, ning samas töötab WC ka külaliste tualetina, kuhu pole kahe sissekäigu tõttu vaja magamistoa kaudu käia“, on perenaine rahul. Lahendus oli perekonnasõbrast arhitekt Maija Outineni idee.

Värskendust tekstiilidest

Kuigi suuremalt jaolt on sisekujundus pärit üheksakümnendate lõpust, pole skandinaaviahõnguline klassikaaliline mööbel moraalselt aja hambast pureda saanud. Isegi vahepeal vananenuna tundunud punasekarva köök on mõjub taas –moe muutudes- värskelt. Väikse päevituse käigus sai köök lisaks mõningaid roostevabast terasest detaile. Veinihuvilisest peremehe idee oli tuua sisse ka spetsiaalne veinikülmik, mis hoiab erinevat liiki veinid parajalt tarbimistemperatuuril, iga liigi jaoks ise riiul.

Ruumikas söögitoaga ühenduses olev elutuba on kodu süda. Seal prevaleerib skandinaaviahõnguline mööbliklassika, liivakarva Ligne Rose diivan sobitub sama firma kreemjate tugitoolidega. Sama kerget liini jätkab ka sõõgisaali mööbel. Et korteri üldine värvimaailm on hele ja vaoshoitud, vahetab perenaine ilme värskendamiseks tekstiile, padju ja kardinaid aastaajast ja tujust sõltuvalt. Kuid hinnalised villased vaibad on sinakatest toonides ja panevad paika, mida tubadesse tuua annab. Olgugi, et sinine pole otseselt Saija lemmikvärv, sobituvad muud tekstiilid vaipadest leiduvate nüansidega. „Mulle meeldivad murtud toonid, näiteks kanarbiku ja aubergiinikarva värvid, mis annavad heledatele tekstiilidele aktsenti, kuid üldiselt on minule omane värvimaailm küllaltki vaoshoitud“, perenaine seletab. Dubaist toodud käitsisõlmitud vaibad on suurepärase käsitööoskuse musternäidis, isegi mahapillatud vein tuleb neilt kenasti maha, kuna vaip on niivõrd tihedalt sõlmitud. „Abikaasa –vaesekene-vedas esimese neist seljas koju“, Saija meenutab. „See kaalus 37 kilo, lennujaama kaalu peal vaatasime. Kuid eks ta oli vaeva väärt.“

Inglise stiilis kabinett

Perenaise lapsepõlve esimesed aastad möödusid Inglismaal, ehk on siis kabineti „inglaslik“ ilme sealt pärit? „Ma tõesti käisin Inglismaal vaid sündimas, ega elanud seal kuigi kaua. Kuid armastus uputavalt pehme mööbli ning lillemustrite vastu võib olla tõesti sealt pärit“, Saija mõtiskleb. Kabineti lillelised kardinad olid enne magamistoas, kuid äraviskamise asemel leidis Saija, et nende õige koht oleks hoopis kabinetis. Seal nad loovadki oodatud britiliku mulje.

Kabineti antiikne kirjutuslaud kannab endas perekonna ajalugu. Oli nimelt laua endine omanik –Saija kauge sugulane- kunagi Soome president Relanderi personalijuht ja kasutas seda töölauana. Et sugulasel endal lapsi polnud, sai väike lemmiksugulane väärtusliku laua omanikuks. Nüüd teenindabki laud hoopis perenaise vajadusi igapäevse majandamise ja meililugemise osas.

Lastetoad laste maitse kohaselt

Perekonna kahel lapsel on vanusevahet vaid kaks aastat ja nii nad jagasidki ühist tuba päris kaua. Kuid 11-aastaseks saanud tütar tundis, et vajaks juba omaette tuba ja nii sisustatigi kunagine teenija tuba köögi kõrval tütre elamiseks. „Mõte hakata suuremaid tube kappidega väiksemateks tükeldama ei tundunud üldse ahvatlev“, perenaine jutustab. „Et tütar leppis tillukese toaga, oi probleem lahendatud, kuid samas mina jäin koduhooldusosakonnast ilma.“

Lapsed said aga küllalti vabad käed enda tubade sisustamisel. 9-aastane poiss tahtis sinist ja rohelist, tütar teadagi roosat. Mööbel on aga täispuidust, lapse vanuse kohaselt kohandatav. Kirjutuslaudade taga asuvad toolid on lapsi teenindanud sünnist saadi: algselt väikelapse söögitoolina kasutatud istme plaadid on kohandatavad lapse pikkuse kasvades ja põhimõtteliselt on selline tool ergonoomiline variant kasvõi pensionäri jaoks. „Kuid küllap peab varsti mõtlema ka sellele, et lastetubade mööbel tuleks ringi vahetada“, arvab Saija. „Kaua nad ikka seda lastemööblit tahavad.“

Nii ongi hubase korteri ainsaks miinuseks panipaikade ja pesuköögi puudumine. „Kuid me mõtlesime abikaasaga, et lapsed ju kasvavad kiiresti ja enne kui me märkamegi, olemegi juba kahekesti. Siis on meil hea siit kesklinna jalutada ja rahulikku vanainimese elu elada“, perenaine rõõmustab.


Fotod: Aino Ingrid Sepp
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=3&id=1004