Ripplae ehitamisel lähtu sobivusest

Ripplagi pakub lisaks kujunduselemendile ka võimalust peita torusid ja juhtmeid.

Emerald Ripplaed OÜ müügidirektor Erkki Vaiknurme sõnul tuleb ripplae valikul jälgida, millistele tingimustele see peab vastama: kui kõrge on niiskustase ruumis, kas ripplagi hakkab veega kokku puutuma? Kindlasti peab eelnevalt välja selgitama, millist ripplage hoone konstruktsioon lubab?

Enne otsustamist tuleb tutvuda ripplae tehniliste näitajate, veekindluse ja ka akustiliste omadustega ehk kui suur on lae helineelavus. Kõige rohkem eksitakse niiskuskindluse vastu ja nii valitaksegi suure niiskusastmega ruumidesse selleks sobimatu materjal.

See on ka üks põhjustest, miks klienti suunatakse üha enam moodulripplagede kasutamise poole. Vaiknurm nimetab eelistena nimetatud niiskuskindlust, pikemat eluiga, ripp- ja aluslae vahele jäävate kommunikatsioonide peitmise või-malust.

Paigaldamise reeglid:

Kui vajalik varustus on käepärast ning otsus sobiva lae osas tehtud, algab lae paigaldus. Esmalt tuleb mõõta ripplae pindala ja -kõrgus, kuhu hiljem kinnitatakse servaliistud. Kiviseina puhul tuleb kasutada kinnitamisel tüüblit, puidu ja kipsplaadi korral piisab kruvist. Servaliistu mõõdistamisel soovitab Vaiknurm kasutada laserit, sest loodiga mööda seina minnes võib kergesti ka eksida.

Järgmise etapina tuleb määrata peakandurite asukohad. Peakandurid kulgevad paralleelselt (erandkorras ka risti) ja on teineteisest 600 või 1200 mm kaugusel. Plaatide tsentrist lähtuva arvestuse puhul peab jälgima, et servadesse jääksid vähemalt 300 mm laiused plaaditükid.

Riputite asukoha määramisele järgneb nende kinnitamine kas kiviankrute või betoonkruvidega. Kindlasti ei tohi riputite kinnitamisel kasutada tüübleid, sest nende puhul riskid lae kokku kukkumisega.

Töö jätkub peakandurite paigaldusega. Kandurite otste lõikamisel jälgi, et avaused põi-kiliistude jaoks jääksid ühele (peakanduriga täpselt ristuvale) joonele. Peakandur peab servaliistule toetuma vähemalt 5 mm ulatuses. Kandurid kinnitatakse omakorda riputitele. Järgmine etapp on riputite kõrguse reguleerimine ehk peakandurid tuleb täpselt loodi ajada, sest see määrab kogu lae tasapinna.

Vaheliistude paigaldusel tasub jälgida, et need oleksid korralikult kinnitatud – sellest annab märku väike klõps. Ühte peakanduri avasse pannakse kaks vaheliistu üks ühelt, teine teiselt poolt.

Lõpusirgele jääb plaatide asetamine karkassile. Alustada tasub ühest nurgast ja liikuda edasi terve rea kaupa. Esmalt tõsta plaat moodulisilma kohale, seejärel lase see ettevaatlikult karkassile toetuma nii, et kõik neli serva toetuks kas T-liistule või servaliistule.

Plaatide lõikamisel kasuta selleks ettenähtud töövahendeid. Mineraalkiust ja klaasvillast plaatide lõikamiseks sobib terav nuga, puitkiudplaatide lõikamiseks väike saag, võrgupaneelide puhul tangid või ketaslõikur ja restlaepaneelide puhul plekikäärid. Lõigatud plaadid peavad olema nii suured, et need saaksid igast küljest vähemalt 7 mm ulatuses karkassile toetuda.



Lagede tüübid

Erinevad ripplaed
Kuhu mida sobib panna

•• Moodulripplagi võimaldab võõra silma eest peita aluslae halvenenud seisukorda ning selles paiknevaid häirivaid detaile nagu torustik ja juhtmestik.
•• Alumiiniumripplagesid kasutatakse ruumides, kus esineb tavapärasest rohkem niiskust ning ehitise osades, kus lagi peab oma funktsioone täitma ka raskemate ilmastikuolude esinedes, nt duširuumid, välitingimustes.
•• Kipslage kasutatakse laialdaselt eramute ehituses kui ka suuremahulistes ehitusprojektides. Enamasti ühetasapinnaline lagi.
•• Restlagesid kasutatakse kaubanduskeskustes ja avaliku kasutusega ruumides. Sobivad hästi peitmaks torusid ja kommunikatsioone, samas võimaldavad paigaldada tuleohutus- ja turvaandureid.
•• Võrklagesid kasutatakse korterelamute garaažide ning panipaikade laekattena, kus lae esmane funktsioon on visuaalselt meeldiva ruumi loomine.
•• Akustilist lage kasutatakse helide summutamiseks kärarikastes ruumides.

Harry Puusapp