Õlitatud põrand vajab enam hoolt kui lakitud

Õlitatud põrandad on just viimasel ajal moodi läinud, seetõttu on ka palju küsimusi tekkinud: kas õli on vastupidav, kuidas plekke kätte saada, kuidas hooldada? Nõuga tuleb appi põrandaspetsialist Tiit Laur firmast Põrandameistrid.

Kuidas õlitatud põrandat hooldada? Kas mõni kirvereegel kehtib kõikide õlide puhul?
Õlitatud põrandat tuleks tihedamalt hooldada kui lakitud või värvitud põrandat. Igapäevane õlitatud puitpõranda puhastamine toimub kuivalt, näiteks tolmuimeja või harjaga. Kirvereegel võiks olla selline, et ilma otsese vajaduseta niiske mopiga puhastamine on põrandale pigem kahjulik kui kasulik. Kui põranda käidavatesse kohtadesse on siiski tekkinud mustad rajad, on aeg puhastustöö tõsisemalt käsile võtta. Paljud tootjad on selleks puhuks valmistanud eri puhastusvahendeid ja hooldusõlisid, mis ka Eestis müügil.

Kas see tähendab, et iga õli puhul on oma spetsiaalne hooldusvahend?
Peaaegu kõik õlitootjad müüvad oma tootesarjades ka puhastusvahendeid, mis eelkõige nende tootele sobivad. Lihtsaim ning vast ka kõige käepärasem ja tõhusam on rohelise seebi vesilahus, millega määrdunud kohad kenasti puhtaks saab.

Millist õli põranda õlitamisel kasutada?
Vastavalt pinnakasutuse intensiivsusele valitakse, kui “kõva” õli kasutada. Kasutatakse väga erineva koostisega õlisid, meie “lemmik” on Synteco tootevalik, millega on suhteliselt lihtne töötada ning mis annab ka väga ilusa ja looduslähedase tulemuse, ühtlasi on toode väga hea kvaliteedi-hinna suhtega.

Mis õlitatud põrandat ohustavad? Vee- ja muud plekid, koduloomakarvad jne?
Õlitatud põrand ei sobi väga niiskesse kohta, kus kokkupuude veega on igapäevane – näiteks välisukse juurde, koridori, trepihalli või kööki.
Pikalt seisnud vesi, vein, liivaterad ja kõikvõimalikud kemikaalid jätavad õlitatud pinnale jäljed, mida on hiljem üsna raske eemaldada.
Koduloomakarvad, suled jm selline, mida saab kuivalt ära pühkida, on aga täiesti kahjutud. Ka koeraküünte jäljed on õlitatud põrandal vähem silmatorkavad kui lakitud põrandal.

Mismoodi õlitatud põrandat puhastada?
Õlitatud põrandat võib puhastada tolmuimeja, harja ning niisutatud puuvillase lapiga. Niisutamiseks kasutada lihtsalt vett, määrdunud kohas erivahendit või sedasama rohelise seebi vesilahust. Laiatarbe üldpuhastusvahendid võivad õli lahustada ja seega nad pigem kahjustavad õlitatud põrandat ning vähendavad selle kulumiskindlust.

Kuidas plekke välja saada – näiteks jalatsitest jäänud musti triipe, punaveiniplekke, rasvaplekke?
Kui lihtne pesu ei aita, võiks ette võtta juba eelnimetatud tegevuse – plekk eemaldada kas plekieemaldusvahendi ja/või kerge lihvimisega ning seejärel uuest (hooldus)õliga katta.

Kui tihti on vaja kogu põrand üle õlitada?
Sõltuvalt kasutustihedusest ja kulumisest, kuid keskmiselt kord aastas võiks käidavad ja avatud pinnad üle õlitada. Kapialused ja teised kaetud kohad säilivad muidugi oluliselt kauem ja nende hooldusõlitust tuleks teha üle kolme-nelja tsükli.

Mida teha, kui…

*…õlitatud põrand on kare?
Põhjuseks on ilmselt põranda ebakvaliteetne eeltöötlus – tegemata on jäänud peenlihvimine piisavalt peene lihvpaberi või võrguga või on põrand õlitatud sobimatu õliga.

*…koerakarvad põranda külge kinni jäävad?
Põranda õlitamisel on jäetud üleliigne õli eemaldamata ja see on moodustanud nätskeid kohti, kuhu karvad ja tolm kergesti nakkuvad. Lahenduseks on põranda puhastamine õlist, uuesti viimistlemine ja õliga katmine.

*…plekid ei tule ka spetsiaalpuhastusvahendiga maha?
Pleki põhjustanud aine on jõudnud ennast juba läbi õli puitu “süüa”. Lahenduseks on pleki põhjalik eemaldamine kas plekieemaldusvahendiga või kerge lihvimisega ning seejärel uue (hooldus)õliga katmine.

Hooldusõlitus säästab hilisematest muredest

Õlitatud puitpõranda igapäevane puhastamine toimub kuivalt, näiteks tolmuimeja ja harjaga, ning põranda pesemisel tuleb kasutada selleks ettenähtud madala pH-tasemega (7) põrandapesuseepi. Kui hooldusõlitusega pole hiljaks jäädud, peaks sellest piisama.
Põrandaseebid sobivad kõikidele õlitatud põrandatele, hooldusõli aga tuleb hoolikamalt valida: on naturaalsed põrandaõlid, õlivahad ja UV-õlid. Naturaalpõrandale mõeldud hooldusõlid ei sobi näiteks õlivahaga õlitatud põrandale ja tehases UV-tugevdusega õlitatud parkettidele, mõistlik oleks kasutada sama õlitootja hooldusvahendeid.
Kui põrand on viimistletud naturaalse, suure kuivainesisaldusega kõveneva põrandaõliga, piisab tulevikus vaid käiguradade hooldusõlitusest, ilma suuremaid mööbli ümbertõstmisi ette võtmata.
Kui esmane põrandaõlitamine on tehtud korralikult, pole põranda kasutuskoormusel piire. Olulisim on puidu valik – niiskesse ruumi on sobivaim tiikpuu ning suurema kasutuskoormusega põranda puhul tuleb eelistada Eestis levinud okaspuidu asemel lehtpuitu, näiteks tamme-, saare-, pähkli-, vahtrapuitu vms.
Kui on plekke, mille eemaldamiseks tavapuhastusest ei piisa, siis mõne spetsiaalse tugevama puhastusvahendiga (Synteko Remover) saab ka nendest jagu. Pärast nende kasutamist tuleb puidu kaitsevõimet kindlasti taastada hooldusõliga. Kui puhastusvahendist siiski ei piisa, tuleb teha kohtparandus liivapaberi ja õliga. Sellel kohal on võimalik endine ühtlane toon hiljem taastada ainult juhul, kui tegemist mittekollastuvate, näiteks Synteko õlidega, vastasel juhul jääb toonierinevus näha.
Hooldusõlitust vajab põrand siis, kui käigurajad juba veidi nähtavaks jäävad. Naturaalõli puhul piisab ainult käiguradade õlitamisest. Mehaanilistele vigastustele vastuvõtlikumate puiduliikide puhul tuleb üldjuhul ka hooldusõlitust sagedamini teha. Tugevama puidu puhul ja kodustes tingimustes võib aga hooldusõlituse intervall olla isegi kuni 5 aastat. Väiksemat sorti hooldusõlitust ainult käiguradadel (ukseesised, esikud, niisked ruumid) tasub teha siiski tihedamalt. Piisab, kui kanda hooldusõli puuvillase lapi abil kulumismärke ilmutavale põrandapinnale.

Allikas: Tauno Kond, Akzo Nobeli ehitusliimide müügijuht

Kaks kogemust

1. kogemus:
Victoria Parmas:
Nii põranda lihvijad-õlitajad kui ka hooldusvahendite müüjad räägivad kui ühest suust, et õige hooldamise korral kestab õlitatud põrand aastaid kaunina. Mina olen aga juba paari kuu jooksul oma põrandatega vett ja vilet näinud.
Kõigepealt veest. Teadsin, et põrand peab pärast õlitamist 36 tundi kuivama, enne kui seal kõndida tohib. Selle aja ootasin kannatlikult ära ja siis asusin toimetama. Õnnetuseks aga juhtus neljandal päeval kastekann ümber minema ja vesi sattus põrandale, mis paisus momentaanselt üles ja muutus laiguliseks. Kuivatasin küll kohe vee ära, kuid jälg sellest äpardusest jäi alles.
Karvane põrand. Lakitud põrandalt sai märja lapiga pestes kõik koerakarvad kätte, kuid õlitatud põrand on tunduvalt karedam ning kui piki lauda tõmmates saab veel karvad kätte, siis lapiga risti lauda vedades on tulemuseks karvane põrand.
Sissekäidud rajad. Õlitatud põrandale tekivad pärast pesemist päeva paari pärast käigurajad – kohad, kus rohkem käiakse, näevad määrdunud välja. Ka lakitud põrandatele tekkisid käigurajad, kuid alles aastatega, kui lakk maha kulus.
Võitlus mustuse vastu. Uuel põrandal hakkab iga pisemgi kriim mõistagi kohe silma. Nii märkasin pärast esimest koristuspäeva põrandal tolmuimeja ratastest jäänud musti jutte. Palja veega nendest lahti ei saanud. Võtsin appi küürimisvahendi Ajax. Kriipsud kadusid nagu niuhti, kuid asemele tulid valged laigud.
Pesuseep ja seebipesu. Õlitatud põrandat soovitasid asjatundjad pesta spetsiaalse pesuseebiga, mille ka endale muretsesin. Pärast pesuseebipesu tundus aga põrand veelgi vähem libe, nagu oleks koos pesuveega lahkunud sealt ka kiht õli.
Kodune hooldus. Otsustasin kaitsta selle vähegi alles jäänud õlikihi spetsiaalse kvaliteetse hooldusõlivahaga. Väheste kogemuste tagajärjel nägi esimese toa põrand pärast protseduuri vastu valgust vaadates üsna laiguline välja. Kui seejärel õpetust hoolikamalt lugesin, mõistsin, et vaha ei tohi põrandale tugevalt hõõruda, vaid tuleb peale kanda õrnalt tõmmates. Õigesti tehes tulemus paraneski ja trepp sai juba täitsa ilus ega määrdu tõesti enam nii kiiresti.

Asjatundja kommentaar:
Karvane pind viitab ebakvaliteetsele lihvimisele või poleerimise tegematajätmisele, mille tagajärjel hakkab põrand mustust koguma. Oluline on ka eelnev lihvimine: liigne peene (kuni 120) paberiga lihvimine suleb puidu poorid ning hiljem ei tungi õli enam piisaval määral puitu. Tegu võib olla ka ebasobiva õliga. Tavapäraselt ei tohi vastselt õlitatud põrandat esimesel nädalal pesta. Puhastada võib sellist põrandat ainult madala pH-tasemega puhastusvahendiga. Naturaalse õli puhul tuleks vahatamise asemel jääda hooldusõlituse juurde, sest pärast vahatamist hooldusõlitamist enam teha pole võimalik.
Allikas: Akzo Nobel

2. kogemus

Malle Pajula:
Lasin köögipõrandalt laki eemaldada, sest koerakäiguradadel tekkisid küünejälgedest lõpuks lausa vaod. Õlipõrand koera küünte all nõnda hulluks ei lähe, kuid neljandal aastal on nüüdki tekkinud krobedamad ja tumedamad käigurajad, viimased on küll ka vähese spetshooldamise vili. Samas märke toiduplekkidest pole. Kööki võiks igaks juhuks valida siiski tumedama õli.
Õlitatud põrand on jalge all samblasem kui lakitud põrand. Eriti heaks teeb selle linaõli ja taimse seebi baasil Ecoveri põrandapesuvahend, mis ka lõhnab mõnusasti. Olen põrandat pesnud ka rohelise seebi lahusega, mis mõjub tõhusalt, kuid pärast on põrand justkui rohkem alasti ja minu tundlikud silmad sügelevad (teen küll ka kange lahuse).
Lakitud ja õlitatud põranda tihedalt kasutatavas-käidavas köögis järele proovinud, tahaksin nüüd vana head ja lihtsat klassikat – värvitud põrandat, mis ju vanasse linnamajja ajalooliselt sobibki. Samas: õlitatud põrand toob puidu ilu hästi esile, kindlasti peab aga sellist põrandat väga hoolsalt ja õigeaegselt hooldama.







Kodukiri.ee
Tekst: Ille Grün-Ots