Artiklid ja uudised

Esna mõis – kroonijuveeli uus õitseng

Järvamaa lumiste metsade ja põldude vahel keerutav tee viis muinsuskaitse spetsialisti Artur Ümari Esnale. Omas rütmis tuksuv mõisakompleks räägib keeles, mille mõistmiseks peab võtma aega.

Järvamaad iseloomustab suhteliselt hiline mõisate rajamine, kuna sealseid maid hoidis ordu visalt enda käes. Esna tekkis alles 17. sajandil ja on oma nime saanud samal ajal sealsete külade omanikuks saanud vasalli von Esseni nimest. Mõisa kujunemisel ja väljaehitamisel on olulist osa etendanud peamiselt kaks selle omanikest suguharu – Essenid ja Grünewaldtid, esimesed ja viimased aadlikest peremehed.

Läti Hendrikust Rootsi kuningani

Ajalooürikutest selgub, et Esna, või tol ajal Kareda (Carethen) küla,, on esmakordselt mainimist leidnud 1212. aastal, mil ta oli üks tähtsamaid keskusi Järvamaal. 1217. ja 1219. aastatel toimunud ristirüütlite vallutusretkel kirjutab Läti Hendrik oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli tookord väga tore, suur ning rahvarikas...“

Vahepealne Liivi sõda tõi laastamist ja hülgamist, kuid uus ja märksa paremini jälgitav periood Esna ajaloos algab 1623. aastaga. Rootsi kuningas Gustav Adolf kinkis ühele oma truule alamale aktiivse sõjategevuse eest suure hulga Paide piirkonnas asuvaid vanu orduaegseid külasid. Sageli jagati rootsivaenulikelt või mitterootslastest aadlikelt ära võetud maad teenistuse eest palga katteks. Pika ja laialivalgunud sõjategevuse pärast oli Rootsi riik suurtes rahalistes raskustes, mistõttu jäi palgasõduritele sageli mitme teenistusaasta tasu maksmata. Vahel esines ka juhuseid, kus mõni rikkam ametnik laenas riigile summasid, mille katteks aastaid hiljem nõudis endale mõne väljavalitud küla või mõisa. Tõsi on ajalooline fakt, et kuskil välilaagris olles kinkis Rootsi kuningas oma palgasõdurite jalaväepolgu ülemale Aleksander von Essenile Kareda, Orissaare ja Mustamäe küla. Orissaare külakeskusesse rajas Aleksander mõisa. Omaniku nimi kandus mõisale ja külale ning hiljem ka Kareda külale, mis jäi mõisa tähtsamaks ja ulatuslikumaks koostisosaks.

Pikemalt juba ajakirjas nr. 1-2009...


ERAMU & korter
Tekst: Artur Ümar
Fotod: Assar Jõepera
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=26&id=1030

Sisestatud: 15.03.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Elektriline ehituskunst

Elektriline ehituskunst

Eesti arhitektuurimaastikul on mitmeid loomingulisi duosid, kes on juba aastakümneid arvanud, et kaks pead on ikka kaks pead – Vilen Künnapu ja Ain Padrik, Jüri Okas ja Marika Lõoke, Andres Alver ja Tiit Trummal (viimased kaks omavad küll tänaseks isiklikke büroosid). Eelmainitute väärikasse ritta tuleb panna ka arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere, kes oma isikupäraste eramute ja stiilipuhaste kortermajadega eristuvad nii kinnisvarakülade santabarbaralikest villadest...

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Tabasalus asuv vaskeramu on arhitektuurihuvilisele juba mõned aastad tuntud elanik kohalikul majamaastikul. Arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere 2004. aastal valminud eramu paistis kohe silma tellijapoolse julguse ja arhitektide eksperimenteerimisvalmidusega – vaskplekiga kaetud maja pole Eesti eramutes kasutatava puidu ja betooni kõrval igapäevane nähtus. Tänaseks on samade arhitektide joonestuslaualt tulnud ka tigujas alumiiniumeramu Rannamõisas.

vaata kõiki