Artiklid ja uudised

Arhitektuur, mis kõnnib omapäi

Arhitekt Siiri Vallner (arhitektuuribürood KAVAKAVA, Head Arhitektid) võitis äsja esmakordselt välja antud Noore Arhitekti Preemia. Žürii tõi võitja puhul välja elemendid, mis sundisid ühtlaselt tugevas konkurentsis (ülejäänud seitse olid muide kõik mehed) just nii otsustama: selged ideed, kohatunnetus, tundlik materjalikäsitlus, süvenemine detailidesse, aktiivne ja edukas osavõtt avalikest konkurssidest, pedagoogitöö ja arhitektuurielu tutvustav avalik tegevus. Võidupreemia on reis 70 000 krooni väärtuses. Vestlusringis osales ka arhitekt Indrek Peil, kes on Siiri kuriteokaaslane ja büroopartner (Head Arhitektid) paljude valminud ja projektijärgus ehitise puhul. Küsis arhitektuuriteadlane Mait Väljas.

Alustuseks kohustuslik küsimus praegusest keerulisest majandusolukorrast ja selle mõjust arhitektuurile. Kuidas teie elate?

Siiri Vallner: Põhimõtteliselt elame samamoodi nagu enne, kuna me polnud populaarsed ehitusbuumi arhitektid, kes tegid palju kortermaju.

Indrek Peil: Tundub, et Eesti arhitektid on universaalsemad kui mujal maailmas. Kui välismaal on arhitektid väga kitsalt spetsialiseerunud kas näiteks muuseumidele või kaubanduskeskustele, siis meil on praegu lihtsalt juhtumisi käsil nii-öelda koolimajade-tsükkel (TÜ Narva kolledži, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Viljandi kultuuriakadeemia projekteerimine – toim).

Teil on kontol palju avalikke hooneid. Tegelikult elamuarhitektuuri ongi ainult kahe objekti näol – paari aasta tagune kortermaja Rannamõisa teel Tallinnas ja eelmisel aastal parima eramu tiitliga pärjatud Villa Lokaator Paldiskis. Kas on mingi selge vahe projekteerida avalikku hoonet ja elamut?

SV: Praktikas on erinevused. Kortermaju tehes kujuneb arhitektil sageli välja kindel arendaja, kellega koos töötatakse, ja tavaliselt on arendajal ka oma kindel ehitaja. See loob teatud stabiilsuse. Avalike hoonete puhul on kõik alati uus, nii tellija kui ehitaja. Ehitaja valiku puhul tuleb vaadata, kes mida oskab, kuid avalike hoonete puhul mängib määravat rolli raha.

Pikemalt juba ajakirjas nr. 1-2009...


ERAMU & korter
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu/ Martin Siplane, Kaido Haagen.
Portree: Martin Siplane
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=26&id=1035

Sisestatud: 25.03.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Elektriline ehituskunst

Elektriline ehituskunst

Eesti arhitektuurimaastikul on mitmeid loomingulisi duosid, kes on juba aastakümneid arvanud, et kaks pead on ikka kaks pead – Vilen Künnapu ja Ain Padrik, Jüri Okas ja Marika Lõoke, Andres Alver ja Tiit Trummal (viimased kaks omavad küll tänaseks isiklikke büroosid). Eelmainitute väärikasse ritta tuleb panna ka arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere, kes oma isikupäraste eramute ja stiilipuhaste kortermajadega eristuvad nii kinnisvarakülade santabarbaralikest villadest...

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Tabasalus asuv vaskeramu on arhitektuurihuvilisele juba mõned aastad tuntud elanik kohalikul majamaastikul. Arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere 2004. aastal valminud eramu paistis kohe silma tellijapoolse julguse ja arhitektide eksperimenteerimisvalmidusega – vaskplekiga kaetud maja pole Eesti eramutes kasutatava puidu ja betooni kõrval igapäevane nähtus. Tänaseks on samade arhitektide joonestuslaualt tulnud ka tigujas alumiiniumeramu Rannamõisas.

vaata kõiki