Artiklid ja uudised
Arhitektuur, mis kõnnib omapäi
Alustuseks kohustuslik küsimus praegusest keerulisest majandusolukorrast ja selle mõjust arhitektuurile. Kuidas teie elate?
Siiri Vallner: Põhimõtteliselt elame samamoodi nagu enne, kuna me polnud populaarsed ehitusbuumi arhitektid, kes tegid palju kortermaju.
Indrek Peil: Tundub, et Eesti arhitektid on universaalsemad kui mujal maailmas. Kui välismaal on arhitektid väga kitsalt spetsialiseerunud kas näiteks muuseumidele või kaubanduskeskustele, siis meil on praegu lihtsalt juhtumisi käsil nii-öelda koolimajade-tsükkel (TÜ Narva kolledži, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Viljandi kultuuriakadeemia projekteerimine – toim).
SV: Praktikas on erinevused. Kortermaju tehes kujuneb arhitektil sageli välja kindel arendaja, kellega koos töötatakse, ja tavaliselt on arendajal ka oma kindel ehitaja. See loob teatud stabiilsuse. Avalike hoonete puhul on kõik alati uus, nii tellija kui ehitaja. Ehitaja valiku puhul tuleb vaadata, kes mida oskab, kuid avalike hoonete puhul mängib määravat rolli raha.
Pikemalt juba ajakirjas nr. 1-2009...
ERAMU & korter
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu/ Martin Siplane, Kaido Haagen.
Portree: Martin Siplane
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=26&id=1035
Sisestatud: 25.03.2009
Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Uus Eesti disain

Toomas Volkmanni paralleelmaailm

Inspira disainikool - Cassina lugu

Rahvusmustrilised külmkapimagnetid

Ühe rehemaja lugu läbi kolme sajandi

Sotsialistlik suveõnn Haabneemes

Kiht-kihilt tapeetidest

Elektriline ehituskunst
