Kloostrid Tiibetis

Arhitekt Ott Kadariku reisikiri Tiibetist tutvustab kloostrite ehitamise põhimõtteid ja loob visuaalse seikluse valgete kastide vahel.

Tiibeti kloostrid on olnud olulised vaimukeskused juba aegade algusest saadik. Kloostrites on aluse saanud mitmed erinevad teoreetilised mõttesuunad ning palju on tegeletud pühade tekstide säilitamise ja tõlkimisega Tiibeti keelde. Ühtlasi on kantud edasi nii kunsti kui arhitektuuripärandit. Iga Tiibeti perekond saadab vähemalt ühe poisslapse kloostrisse. Tavaliselt saadetakse poisid kloostrisse seitsme aasta vanuselt, tüdrukud aga pisut vanemalt. Elu kloostris on olnud pikka aega ainuke võimalus Tiibetlasel saada haridust.

Arhitektuur on mänginud budismi levikul Indiast Tiibetisse märkimisväärset rolli, templite ja kloostrite arhitektuur peegeldab endas budistliku maailmavaadet. Tiibeti kloostrid on oma planeeringuliselt struktuurilt ja ülesehituselt, lähtudes traditsioonidest, väga sarnase ülesehitusega. Kloostrikomplekside mudel on tekkinud läbi etapiviisilise arengu, kus tempel on põimunud esialgu kloostriga ja hiljem on see kooslus sulandunud kokku paleega.

Valdavalt on kloostrid paigutatud kaitseeesmärkidel raskesti ligipääsetavatesse paikadesse, peidetuna mõne küla või asula kohale mägede ja taeva vahele. Lisaks hoolikalt valitud asukohale ümbritseb kloosterlinnakut ka kõrge kaitsemüür paari vahitorniga. Ümber kloostrikompleksi kulgeb tavaliselt ka „kora“ ehk palverännaku rada.


ERAMU & korter
Tekst ja fotod: Ott Kadarik
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=26&id=1038