Artiklid ja uudised

Vana parketi saab lihvides ja lakkides jälle ilusaks

Vana parkettpõrandat pole kulunud välimuse tõttu tingimata vaja välja vahetada. Odavam ning sageli ka mõistlikum on sellele uus ja värske välimus anda.
Uue põranda ruutmeetri hind algab OÜ Parketikeskus projektijuhi Koit Vesinurme sõnul umbes 250 kroonist, sellele tuleb liita paigaldamistasu, mis olenevalt parketitüübist võib olla 70–350 kr/m². Vana põranda värskendamine maksab aga keskeltläbi 160–200 krooni ruutmeeter.

Õlitatud põrandat on võimalik uuendada hooldusõlitamise ja süvapuhastusega, kuid paljud aja jooksul hea välimuse kaotanud põrandad on viimistletud lakiga. Seega jääb üle laki eemaldamine lihvimise teel ja uuesti viimistlemine.

Lihvimiseks kasutatakse enamasti trummellihvijat ja seejärel ketaslihvijat. Lihvida tuleb nii sügavalt kui vaja ja nii madalalt kui võimalik. Kilp­parketti saab lihvida vaid korra, sest vineeri kattev väärispuidu kiht on ainult 1 mm paksune. Liistparketti võib uuendada aga 4–6 korda.

Pärast lakikihi eemaldamist täidetakse augud ja praod kiiresti kuivava puidupahtliga või lihvimistolmu ja kruntlaki seguga. Pahtliga liialdades võib see puidu loomuliku liikumise tõttu lahti tulla ja tulemus on veelgi näotum kui pragude puhul. Seetõttu on parketitöid teostava firma Sanomar Ettevõtted projektijuhi Ain Aasmaa sõnul mõistlik pragusid kui puitpõrandaga paratamatult kaasaskäivat nähtust aktsepteerida. Suuremad praod ja augud vajavad siiski pahteldamist, misjärel tuleb põrand üle käia trummellihvijaga.

Viimane lihv antakse põrandale ketaslihvijaga, misjärel eemaldatakse käsitsi kõik masinatest jäänud jäljed. Enne laki- või õlikihi pealekandmist on soovitatav põrand tolmuimejaga puhastada.

Esmalt kantakse põrandale kruntlakk. Pärast laki kuivamist lihvitakse põrand liivapaberiga ning eemaldatakse lihvimistolm. Peale kruntimist kantakse põrandale pinnalakk. Esimesel kihil tuleb lasta kuivada ligikaudu üks tund. Seejärel kantakse peale teine lakikiht, mis võib olla veidi paksem kui esimene.

Pärast lakkimise lõpetamist võib n-ö uut põrandat nautida vaid silmadega: vesibaasilise lakiga kaetud põrandatel tohib kõndida juba nelja tunni pärast, kuid lahustibaasilistel lakkidel alles 24 tunni möödudes.

Koit Vesinurme kinnitusel saavad kirjeldatud tööga kindlasti hakkama kõik koduperemehed, vaja läheb ainult piisavalt käterammu – trummellihvija kaalub üle 75 kg ja ketaslihvija üle 40 kg. Kuid hea tulemuse saavutamiseks on lisaks füüsisele vaja ka kogemusi. Näiteks värvilise põranda õliga viimistlemisel võimenduvad kõikvõimalikud lihvimisvead. Laki puhul need nii väga välja ei paista, kuid mida läikivam on lakk, seda enam puudused silma torkavad. Sestap on kindlam tellida oma parketti uuendama asjatundjad.

Parketi uuendamine koosneb paljudest etappidest
põhilihvimine (lakikihi eemaldamine)
pragude täitmine
pahteldatud põranda tasandamine (trummellihvijaga)
viimane masinaga lihvimine (ketaslihvijaga)
masinatest jäänud jälgede käsitsi lihvimine
põranda puhastamine enne lakkimist
lakkimine (või õlitamine) kruntlakiga
lakitud põranda liivapaberiga lihvimine
esimese kihi pinnalaki pealekandmine
teise kihi pinnalaki pealekandmine
Allikas: Asso Puidet

Sisestatud: 16.03.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki