Vesipõrandakütte valikul tasub küsida nõu

Kaasaegsetes majades kasutatakse vesi­põrandakütet üha rohkem. Kuid kas me ikka teadvustame millised on selle kütteviisi eelised ja kuidas teha õigeid valikuid, st millised peaksid olema soovid ja nõuded arhitektile-ehitajale?
Vaieldamatult on vesi­põrandaküttel suuri eeliseid radiaatorkütte ees:
eluruume ei risus­ta tolmu koguvatest radiaatoritest ja torudest
siseõhk muutub puhtamaks, kuna leige põrand ei soodusta intensiivset sooja õhu ja tolmuosakeste ringlemist
põrandad püsivad kuivad, ei ole niiskumisohtu ja ka teatud põrandakatete kasutamisel, näiteks laminaatparketi puhul, on jalaaisting meeldivalt mõnus
küttekulutuste poolest võib põrandaküte olla kuni 15–30% ökonoomsem. See tuleneb sellest, et soojusjaotus on ühtlasem ja tavapäraselt kasutatakse tunduvalt madalamaid parameetreid.
Eriti efektiivne on põranda­küte kõrgete lagedega ruumides, kus soe keskkond on elutsoonis. Ülalpool hakkab temperatuur langema. Näiteks läbi mitme korruse avanevates eluruumides on põrandaküte praktiliselt ainus lahend, mille abil saab tagada ühtlase temperatuuri jaotuse eri korruste tasanditel.

Mis on oluline vesipõrandakütte süsteemi valikul
Kuna põrandaküttetorustikud paigaldatakse tavapäraselt kas betoonivalusse või ehitatakse nad juba puitvahelagedesse, siis nende hilisem väljavahetamine on väga tülikas või majanduslikult kallis. Sellest tulenevalt võiks valida süsteemi, mille elukaar on ligilähedane hoone omale, et kümne aasta möödudes ei tuleks hakata põrandaid täielikult lahti lõhkuma, kuna ehitaja soodsalt pakutud kütte­süsteem on amortiseerunud või ebaefektiivne.Kvaliteetse süsteemi eelduseks on kütteinseneri poolne projekt, mis on ka tulevase haldajaga läbi arutatud.

Kvaliteetset vesipõrandakütet saab praktiliselt kasutada kõikides põrandatüüpides ja väga erinevate kattematerjalidega, seda eeldusel, et järgitakse tootja poolseid nõudeid ja soovitusi.

Hea vesipõrandakütte tun­neb ära selle järgi, et ei saadagi aru, kuidas maja köetakse. Eluruumide põrand on ühtlaselt leige – ei mingeid külmi ega kuumi piirkondi. Põrandapinna temperatuur on kõigest 2–3 kraadi soojem kui toatemperatuur.

Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi. Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (või lausa puudumine), ehitaja või paigaldaja kogenematus või tema kokkuhoiupüüd. Samasse ritta satub lõppvastutuse määratlematus: A müüb torud, B teeb projekti ja C paigaldab. Kui üks nendest lülidest on nõrk, siis võib kogu ahel osutuda ebaefektiivseks. Tellijal on praktiliselt võimatu vastutajat leida.

Loodetavasti leiab tulevane majaomanik siit artiklist vajalikke nõuandeid, kuidas neid probleeme ennetada, sest oskuslikult paigaldatud vesipõrandaküte on meeldiv kogemus kogu eluks.q

Küsimused mis tuleks lahendada juba projekti tasandil
Milline on küttevee graafik? Kui välistemperatuur on nt -20° C, siis milline peaks olema katlast väljuva vee temperatuur, et tagada eluruumides normaalset õhutemperatuuri(+21° C)? Mida kõrgemaks see osutub, seda ebaefektiivsem on teile pakutav süsteem. Nt üle 45kraadine temperatuur võib põhjustada juba kahjustusi teatud põrandakatetes ja muutub ka inimestele pikaajalisel viibimisel ebameeldivaks jatervist kahjustavaks.
Kas kõik ruumid on eraldi reguleeritavad ja kuidas?
Kas on arvestatud ka erinevaid põrandakatte materjale?
Kus paiknevad jaotuskollektorid?
Milline on küttetoru ja teiste süsteemiosade kvaliteet – millised on garantiid?
Soovitusi, mida tuleks järgida põrandakütte paigaldajate või ehitajate suhtes
Paigaldajatel-ehitajatel peaks olema tootealane kvalifikatsioon, et materjalide tarnija tootegarantiid, mis on tunduvalt pikemad kui ehitusseadustes ette nähtud, kaks aastat kehtiksid.
Pärast põrandatorustike paigaldust tuleks teostada nõuetekohane survestamine, kontrollida üle sooja­isolatsioonid torustike all ja vaadata, et tehtud töö vastaks etteantud projektile ning koostada ka paigaldusakt. Enne süsteemi katmist on soovitatav teha paigaldatud süsteemist pildid, mille abil oleks võimalik torustike paiknemist ka hilisemalt määratleda, kui on vaja näiteks põrandasse auke puurida.

Olav Lomp
PG Ehituse juhataja