Artiklid ja uudised

Ökomaja – kas moodne sõnakõlks või midagi enamat?

Põlvas toimunud Ökofest andis sisearhitekt Lauri Nõmmele põhjust sõnastada ökomaja probleemküsimusi ning uurida majade omanikelt, kuidas nemad on jõudnud looduslike valikuteni ehituskunstis.


Paljude inimeste arvates on ökomaja justkui moodne laine, millega lihtsalt kaasa loksutakse. Võib-olla õigem väljend oleks siiski looduslik või loodussõbralik maja? Kes üldse defineeriks lahti, mida siis õieti ökomaja endast kujutab? Kas tegu on lihtsalt looduslikest materjalidest ehitatud majaga? Kas seal kasutatav tehnika ning materjalid on loodussõbralikud ja taaskasutatavad? Kas kasutatav energia on tulnud taastuvenergia tootjatelt? Seda käisin ma uurimas Põlvas Ökofesti raames korraldatud majade tuuril.

Kogemustega kodu kallale

Väljavalitud maju tutvustasid omanikud ise, koos kava koostanud Ragner Lõbuga, kes isegi elab ühes majadest. Nii Ragner, kui tema sõber Silver, kes ise on juba pikalt tegelenud looduslikest materjalidest majade ehitamisega, otsustasid aastaid tagasi ka enda elamise juures antud kogemusi kasutada. Ragner: „Olen juba kümme aastat tegelenud puitmajade ehitamisega, tundsin, et nüüd juba julgeks ka midagi endale teha”. Tema arvamus on, et ökondus on üks moeasi. Täna moes, homme ehk enam mitte.

„Käivad alles katsetused, mille tulemused selguvad mõnekümne aasta pärast,” arvab Ragner. Ta on kindel, et aastasadu kestnud ehitustraditsioone saab usaldada, need on juba tõestanud oma väärtust. Iva seineb selles, et traditsioonilisi materjale ja tänapäevaseid töövahendeid ja -võtteid kasutades saab kõike veelgi paremini teha. Samas on ta veendunud, et majast ei tohi puududa tänapäevased mugavused nagu elekter, vesi ja wc.

Ragner on oma maja juures püüdnud kasutada peamiselt kahte Eesti traditsioonilist materjali – savi ja puitu. Mõlema materjali kasutamisel tekkib majja inimesele sobiv sisekliima: „Palkmaja on inimesele loomulik elukeskkond. Näiteks õhuniiskus on stabiilne 40-60 % olenemata aastaajast“. Olles elanud sees nüüdseks juba kolm talve, on mees veendunud, et kõik õnnestus just nii nagu vaja. „Muudatusi teeks ehk lihtsalt sisekujunduses“, mõtleb ta tagantjärele.

Samas ei ole maja tradistsioonilise vormiga, vaid keeratud natuke „kortsu”, et erineda tavalisest palkmajast. Ega seda maja saagi „tavalise” kategooriasse liigitada, kuna kõik kasutatud ehitusmaterjalid (va santehnika) on looduslikud ja ka palgi-savi kooskasutamine ei ole just igapäevane.

Tekst ja fotod: Lauri Nõmme

Loe lisaks:
www.tervemaja.ee
www.juured.ee
www.safran.ee
www.vanaajamaja.ee
www.renoveeri.net
www.roomaja.ee


Pikemalt juba ajakirjas nr. 3-2009...


Sisestatud: 10.11.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki