Artiklid ja uudised

Vannituba vajab värske õhu juurdevoolu

Vannitoa kehva ventilatsiooni põhjuseks on sageli asjaolu, et väljatõmmatava õhu asemele ei tule kusagilt uut värsket õhku.

Inseneribüroo Aksiaal OÜ juhataja Peeter Parve ütleb, et viimase aja suur probleem on usin akende vahetus ja liiga tihedate akende paigaldamine, kusjuures värske õhu klapid või pilud jäetakse tihtilugu panemata, mistõttu värske õhk ei pääse vannitoast väljaimetava õhu asemele. Niiskust on aga võimalik välja ajada ainult õhuvahetusega. Parve rõhutab, et vannituba ei saa vaadelda korterist või majast eraldi – värske õhk tuleb sisse tubade kaudu ning läheb välja köögi ja vannitoa kaudu.

Probleeme tekitavad veel mitmed asjaolud. Näiteks ei arvestata alati remonti tehes sellega, et õhk peab vannituppa sisse pääsema. “Kui vannitoa ukse all või ukses pole vastavat pilu, siis õhk ei liigu,” nendib Parve. Samuti pole haruldane, et remonti tehes ühendatakse vannitoa väljatõmme valesse ventilatsioonilõõri või lausa mitmesse lõõri. Ventilaatoritega ei osata Parve sõnutsi ka alati targu ümber käia. Sageli paigaldatakse kortermaja vannituppa ventilaator, teadmata, et seda tohib tegelikult teha vaid majades, kus ventilatsioonikanal läheb otse õue. Kui korterite kanalid jooksevad kokku nn emakanalisse, võib juhtuda, et oma lõhnad ja niiskus puhutakse naabritele. “Tegelikult ei tohiks olla mingisugust õhuvahetust teiste korterite ega isegi trepikojaga,” tõdeb Parve.

Teine probleem on ventilaatori kasutamine: sageli on see tööle programmeeritud ainult tule põlemise ajaks, kuid tegelikult peaks töötama just mõnda aega pärast duði all käimist, samuti pesu kuivatamise ajal. Selles, kui duði alt tulles on aken udune või seinad niisked, pole midagi halba, ent kui pesemisruum poole tunni jooksul ära ei kuiva, pole lood Parve sõnul head. Hea liigniiskuse indikaator on ka see, kui hommikul ärgates on magamistoa aknad udused.

Puuduliku ventilatsiooni põhjustatud liigne niiskus ja võimalik et isegi hallitus ei ohusta ainult vannituba, vaid ka teisi ruume. “Olen viimase aasta jooksul käinud kolmes korteris, mis hallitasid,” sõnab Parve. “Kusjuures ühes neist oli isegi mehaaniline ventilatsioon.” Hallitus on hästi näha vanni äärtel, kus silikoon ei ole tumedaks tõmbunud mustusest, vaid hallitusest. Samuti tekib hallitus kergesti teistessegi pragudesse, vahedesse, nurkadesse, vanni alla.­ Muudes ruumides on hallituse meelispaikadeks näiteks nurgatubade nurgad ja aknapõsed. “Puumaja jaoks on aga hallitus surm,” ütleb Parve.

Tegelikult ei tohiks olla mingisugust õhuvahetust teiste korterite ega isegi trepi­kojaga.
Peeter Parve, Inseneri­büroo Aksiaal OÜ juhataja “Paljud arvavad, et paneme põrandakütte, siis vannituba pole enam niiske,” märgib Parve. Põrandaküte kuivatab küll põrandat ja soodustab loomulikku ventilatsiooni, nagu igasugune küte, kuid niiskust saab välja ajada ikka ainult ventilatsiooni abil.

Kõige rohkem ventilatsiooniprobleeme tuleb OÜ Koda Ehitus tegevdirektori Tarvo Virve sõnul ette vanemates paneelmajades, kus on tihtipeale­ loomulik ventilatsioon. Virve­ soovitab vajadusel kutsuda spetsialistid, projekteerija koos paigaldusfirma esindajaga, kes tutvuvad majaga ning teevad hinnapakkumise. Millise lahenduse kasuks otsustatakse,­ on juba korteriühistu teha. Toimiv ventilatsioon tõstab Virve hinnangul ka kinnisvara väärtust.

“Uute majade ehitusel või vanade rekonstrueerimisel on levinud probleem, et ventilatsioon jääb tagaplaanile,” ütleb Peeter Parve ja lisab, et isegi kallites kesklinna kortermajades kohtab tõeliselt head ventilatsiooni harva. Siiski on Parve ja Virve ühel meelel, et uuselamutes ei ole ventilatsiooniga otseseid probleeme, vaid õhu juurdepääsuavasid võiks rohkem olla. Ventilaator paigaldatakse uutes majades igasse korterisse või on see püstaku peale ühine.

Parim lahendus on Parve ütlusel selline, kus värske õhk imetakse sisse aknapiludest või seinaklapist ning puhutakse välja köögi ja vannitoa­ kaudu.­ Enamik eramaju ehitatakse Parve kinnitusel sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemiga.

Ventilatsiooni planeerimine eeldab asjatundlikku nõu
Koda Ehituse tegevjuht Tarvo Virve soovitab ventilatsiooni planeerides asjatundjaga nõu pidada ja alles seejärel otsustada, mida oma ventilatsiooniga peale hakata. Samas ei ole asjalikku nõu lihtne leida. Inseneribüroo Aksiaal OÜ juhataja Peeter Parve sõnul on projekteerimisfirmad praegusel ajal väga koormatud. Ent igasugused ümberehitused peaksid ka tema sõnul toimuma projekti alusel või vähemalt korteriühistu juhatuse nõusolekul.

Tavaline ventilaator maksab mõnisada krooni
ventilatsiooni liigid ja ventilaatorite maksumus
loomulik ventilatsioon
mehaaniline ventilatsioon: tavaline, taimeriga või niiskusanduriga väljatõmbe­ventilaator
hinnad: ventilaatorid
tavaline: 300–400 kr
taimeriga: 600–700 kr
niiskusanduriga: al 1000 kr
eramute ventilatsioonisüsteem (sõltuvad maja suurusest)

OÜ Koda Ehitus:
100 m²: 40 000–70 000 kr
300 m²: 200 000–300 000 kr
Inseneribüroo Aksiaal OÜ:
40 000–80 000 kr
Basseini olemasolul on vaja lisaks õhukuivatit. Ainult pesuruumide ventilatsioon sarnaneb korteri omaga ja on odavam.
Olmeventilaatorid on müügil enamikus ehitusmaterjalide kauplustes.
Allikas: Tarvo Virve, Peeter Parve

Sisestatud: 25.04.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki