Artiklid ja uudised

2009. aasta betoonehitise tiitli pälvis Tallinki büroohoone


Eesti betooniühing kuulutas 2009. aasta betoonehitiseks Tallinnas Sadama tänaval asuva Tallinki büroohoone, mille arhitekt on Meelis Press.

Tänavu kümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni.


Tellija auhind läks OÜ-le Fastinvest, konstruktori auhind Finnmap Consultingile, ehitaja auhind ASile Merko Ehitus, betoonelementide auhind ASile Tartu Maja ning betooni tarnija auhind ASile Rudus.

Eriauhind arhitektuuri eest - Andres Kadarik: Otto Bock Estonia AS tootmis-lao- ja büroohoone (Punane 72/Kuuli 8, Tallinnas).

Žürii kommentaar: Arhitekti eesmärgiks on olnud väärtustada lihtsat tootmishoonet tugevalt liigendatud välisviimistluse ja huvitavate reljeefsete ning siledate betoonelementide abil. See on sümpaatne arhitektuuriline taotlus ja kõik, mida taotleti, on selle maja puhul ka kenasti ellu viidud. Tulemuseks on nägus ja liialdusteta elementidest maja. Hoone kõige põnevam osa on kummimatriitside abil teostatud elementpind, mis meenutab triipkoodi.


Eriauhind arhitektuuri eest - Alver Arhitektid OÜ: Vabaduse väljaku maa-alune parkla (Tallinnas).

Žürii kommentaar: Kõige enam väärib esile tõstmist arhitekti töö, kes pidi toime tulema kogu rajatise pinnast veerandit hõlmavate ajalooliste müürijuppide rajatisse integreerimise ja sobival viisil eksponeerimisega. Igati aus ja väga betoonilik ehitis, kus kõik betoonitööd olid teostatud väga hea kvaliteediga.

Eriauhind - Pimedate Ööde filmifestivali betoonhunt (Nokia Kontserdimaja ees, Estonia pst. 9, Tallinn) - skulptor Aivar Simson ja betoonitööde teostaja AS E-Betoonelement.

Žürii kommentaar: Hea demonstratsioon betooni kasutamise võimalustest väljaspool ehitiste ringi. Skulptuur avardab betooni kunstilisi võimalusi ja kaunistab meie linnaruumi efektselt. Maitsekas välimus ja laitmatu teostus.

Ajakiri „Ehitaja“ selgitas online-küsitluse käigus nominentide seast välja lehelugejate lemmiku. „Ehitaja“ lugejate lemmiku auhind läks Virtsu sadama kaile.

Konkursile sai esitada 2009. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi. Tänavusele konkursile laekus 17 tööd.

Konkursi žüriisse kuulusid Eesti betooniühingust Toomas Laur, Eesti arhitektide liidust Ike Volkov, Eesti ehitusettevõtjate liidust Indrek Peterson, Eesti ehitusinseneride liidust Heiki Meos, Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidust Enno Rebane, Eesti projektbüroode liidust Andres Saar, ASist Kunda Nordic Tsement Aadu Kana (žürii esimees), ajakirjast «Ehitaja» Eva Kiisler, ajalehest «Äripäev» Liivi Tamm ning Soome ajakirjast «Betoni» Maritta Koivisto.

Eesti betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 52 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.


Kasutatud materjal: http://www.e24.ee/?id=238243
Foto: Eesti Betooniühing

Sisestatud: 28.03.2010

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki