Artiklid ja uudised

Selgusid Eesti parimad 2010 puitehitised

25.novembril toimunud puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele üle väärikad auhinnad.
Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti metsatööstuse liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esile tõstmist.

Tüür kommenteeris auhinnatseremoonial, et mõte ehitada suvemaja just nii, pärineb lapsepõlvest, kui isa toodud märjad lauad sai laotud riitadesse kuivama ning riitade vahele tekkis lastele mõnus mängukoht.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure-Jaani vallas Vihi külas.

Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule.

Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Võistlusel anti välja ka rida eripreemiaid, igaühe suuruseks 10 000 krooni. Vineeri eripreemia pani välja UPM Kymmene Otepää AS ja selle saaja on arhitekt Tiit Trummal suvemaja eest Hiiumaal.


AS Rait poolt välja antav puidust fassaadilahenduste eripreemia sai arhitektuuribüroo Salto Sõmeru vallamaja fassaadilahenduse eest. Triibulistest puitlippidest lainetava fassaadi loomisel said nad inspiratsiooni maja kõrval olevast viljapõllust ja jätkasid puitlippide motiiviga ka hoone sisemuses.

Liimpuidu eriauhinna pani välja OÜ Peetri Puit ja selle saajaks on arhitekt Kiur Lootus Pärnu Vallikraavi jalakäijate silla eest. Ehkki silla hädavajalikkus linlaste jalavaeva vähendajana tundus žüriile mõneti kaheldav, on sild ise hästi teostatud ja õhtuses efektses valguslahenduses kahtlemata pilku püüdev. Pealegi ei ole Eestist teada kaarkonstruktsioonis sildu, mille kandev kaar on ühtlasi jalakäijate käiguteeks.

Aasta puitehitise võistlusega liitus esmakordselt ka Eesti puitmajatootjate liit, kelle auhind parimale tehasemajale. Esimeseks auhinna saajaks osutus AS Matek ja nende toodetud Sauga valla Tammiste lasteaed.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet.

Esitatud ehitiste puhul hindas žürii objekti arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

Artikli allikas: majandus.delfi.ee
Foto: www.puuinfo.ee


Sisestatud: 29.11.2010

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki