Külm talv tegi puitpõrandasse praod

Ando Anderson

Pärast tänavust harvaesinevat külma ja pikka talveperioodi on paljudel mure kevadeks puitpõrandatesse tekkinud ootamatult suurte pragude pärast.
Puitpõrand kui õhuniiskuse indikaator
Puitpõrandate seisukohalt kujutab üks pikk ja külm talv endast tõelist piinaperioodi – kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse langedes põrand kahaneb. Mida pikem on kuiv kütteperiood, seda rohkem puit kokku tõmbub. Tulemuseks võivad olla ootamatult suured praod ka kõige kvaliteetsemas puitpõrandas.

Oht pragude tekkeks on siiski eelkõige massiivsetel (läbinisti väärispuidust) puitpõrandatel.

Mida suurem on põrandalaua/parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Siiski on äärmiselt oluline ka põrandamaterjali kvaliteet ja paigaldusviis. Enamasti põhjustavad appikarjeid ebapiisavalt kuivatatud või valesti ladustatud laudpõrandad. Õigesti ja hoolikalt kuivatatud (enamasti Rootsist ja Soomest pärit) põrandalaudade vahele tekkivad peened juuspraod ei olegi nii häirivad. Suvel-sügisel, õhu niiskusesisalduse suurenedes enamasti sellised praod kaovad.

Kes soovib aga pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad "mängivad" õhuniiskuse muutuse mõjul 75 vähem kui massiivsed ning suuri pragusid põrandasse tekkida ei tohiks.

Mitmekihiliste parkettpõrandate juures on pragude tekke seisukohalt otsustav tähtsus laudade omavahelisel ühendusel. Enamus laminaatpõrandate valmistajatehaseid ning eesrindlikumad puitparkettide tootjad on üle läinud laudade liimivabale ühendusele. Nii saab parketilaudade omavaheline ühendus tugevam ning vale liimimistehnoloogia kasutamine on välistatud.

Oluline on teada asjaolu, et kõik puitpõrandad on mõeldud kasutamiseks tingimustes, kus suhteline õhuniiskus püsib aastaringselt vahemikus 30-60. Nendest piiridest väljudes võib puitpõrand prognoosimatult hakata paisuma/kahanema. Kui aga suhteline õhuniiskus ruumis langeb alla 20, võivad põranda kahanemisest tekkinud praod olla taastumatud.

Ettevaatust - kuiv õhk!
Peaksime olema õnnelikud, et elame parasvöötmes ning meil on võimalik osa saada looduse mitmekülgsusest. Meie suved on soojad (kohati +30°C), talved külmad (kes meist ei mäletaks lähimineviku pakast). Vähem on aga teada tõsiasi, et sarnaselt temperatuuri muutustele kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Isegi rohkem kui me seda arvata oskame. Millegipärast osatakse pigem karta suviselt sooja õhu rõskust kui talvise õhu kuivust.

Tulenevalt välisõhu madalast temperatuurist vajab siseõhk talvel intensiivset kütmist. Kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema vahemikus 40–60, siis talvised kütmised muudavad õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks elektriradiaatoritele ka põrandakütet, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20. Ekstreemseim näide pärineb möödunud aasta detsembrist – avabüroos, kus kasutati elektrikütet ning eelküttega ventilatsiooni mõõdeti suhteliseks õhuniiskuseks 10. See mõjub kõikidele puitkonstruktsioonidele äärmiselt halvasti. Vähe sellest - liigne kuivus mõjub kahjulikult ka inimese tervisele.

Ruumi suhteline õhuniiskus tuleb hoida vahemikus 30–60. Vajadusel tuleb kuival ajal kasutada õhuniisutajat; niiskel ajal aga ruumi intensiivselt ventileerida. Aastaringne suhtelise õhuniiskuse kõikumine ei tohi olla suurem kui 30.
Kasutades põrandakütet, tuleb täpselt järgida kõiki selle reguleerimise nõudeid. Temperatuuri peab alati muutma ühtlaselt ja aeglaselt (mitte rohkem kui 3–4°C ööpäevas). Temperatuur puitpõranda pinnal ei tohi kunagi ületada 27 °C.
Väga tundlikud õhuniiskuse muutustele on pöök-, vahtra- ja kasepuust põrandad. Risk pragude tekkeks on eriti kõrge põrandakütte kasutamisel. Kindlasti tuleks siis kütteperioodil kasutada õhuniisutajat.

Äripäev