Artiklid ja uudised

Ebatavaline ja lummav Villa Vals

Sveitsi lummava looduse rüpes, mägises Vals 'i külas asub ebatavaline maa-alune kodu, mis on projekteeritud Hollandi arhitektide Bjarne Mastenbroek ja Christian Muller poolt.

Maja sobitub niivõrd ümbritsema maastikuga, et kui piisavalt tähelepanelikult ei vaata, võib see täiesti märkamatuks jääda.
Hoonet rajades oli oluline mitte rikkuda ehitisega ümbritsevat maastikku ning rikkumata loodust ning saada majaelanikuna ise maskimaalselt osa ümbritsevast lummavast mägisest loodusest.
Projekt nägi ette, et maja integreeritakse täielikult maastikuga, mistõttu on maja sissepääsuks villa lähistel asuv puidust sissepääsu-hoone, kust saab maaaluse tunneli kaudu maa-alusesse villasse.




Selle kivist maja teeb veelgi erilisemaks sealt avanev lummav ja majesteetlik Alpi vaade.
Ümar sissepääsuava võimaldab maja esiküljel olevate rohkete akende kaudu majja külluslikult valgust ja lummavat vaadet.












Villa Vals valmis 2009 aastal ning sai sisustatud koostöös paljude Hollandi disainerite ja ettevõttetega, kes toodavad Hollandi disaini.





Koostanud: Sisustusweb.ee toimetus
Algne allikas: www.villavals.ch

Sisestatud: 19.03.2011

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki