Eestlane patenteeris hundinuiakiust krohvi

Sajandeid tuntud looduslikku saviseina rikastas Tõnu Mauring hundinuiakiududega.

Savikrohv on seina- ja laeviimistlusmaterjal, mille tootmiseks on sajandeid kasutatud lihtsaid looduslikke aineid – savi, liiva ja taimset armatuurkiudu. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis töötava Tõnu Mauringu idee oli lisada savile ka hundinuiakiude. Kiud annab savipinnale pragunemiskindluse ja muudab selle tugevamaks.

Patenteeritud meetod on tänaseks tööstuslikult kasutuses, mistõttu võib hundinuiadest varsti puudus kätte tulla. Taimi ostetakse praegu kokku eraisikute käest. Umbes aastavanuste hundinuiade kiud on lisatud krohvisegusse. Sentimeetrised peened kiud jaotuvad segus ühtlaselt ja annavad põimudes segule tugevdavad omadused. Tänu hundinuiakiule saab savi-krohvi kasutada ka kõikides uusehitistes.

Mauringu sõnul on see idee levimas ka teistesse riikidesse - niivõrd head lisatugevdust pole võimalik teiste kiudmaterjali-dega nii lihtsalt saavutada. Tänavu käivitus ka EL arendus-projekt uurimaks kiu töötlemist ja doseerimist.


Savikrohv kuivab kaua


Pooleteisesentimeetrine savikiht toaseintel reguleerib õhuniiskuse taset ja juhib konstruktsioonidest välja õhuauru. See vähendab niiskusest tingitud ohte seinakonstruktsioonides.

Savikrohvi ainus puudus on kahenädalane kuivamisperiood. Samas on materjali kerge parandada ja töödelda, selleks tuleb savi vaid niisutada. Looduslikke viimistusmaterjale ja ühtlasi hundinuiasavi turustaval OÜ Safranil on hetkel pood vaid Tartus. Sügisel on kavas avada kauplus ka Tallinnas. 25 kg kaaluv savikrohvipakk maksab 132 krooni.

Tõnu Mauring hakkas juba 90ndate alguses ühes partneritega arendama ja propageerima looduslikest toorainetest lähtuvat ehitust. 70ndatel leiti, et savimajades elavad inimesed on betoonmaja elanikest tervemad.

Tõnu Mauring töötab praegu hea sisekliima ja väikese energiakuluga majaprojekti lahenduse kallal.

Aivo Vahemets
EPL online