Artiklid ja uudised

Esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal

8.-11. septembrini toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, mille peateema on maastikuurbanism ehk arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi seosed. Tallinna Arhitektuuribiennaali (TAB) raames toimuvad kuraatornäitused, visioonivõistlus, loengud, arutelud, töötoad, ekskursioonid mitmel pool Tallinnas.

TABil osalevad valdkonna eksperdid Eestist, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Taanist, Rootsist ja Soomest ning üritusi on oodatud külastama kõik arhitektuurihuvilised. TABi peakorraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus.


Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraator arhitekt Villem Tomiste näeb, et lisaks kultuurilisele väärtusele pakub biennaal ka head platvormi suhetevõrgustiku loomiseks ning eesti arhitektuuri tutvustamiseks maailmale. „Eesti väiksust silmas pidades on siinsetel arhitektidel väga oluline riigi piiridest kaugemale vaadata – ennast ja oma töid näidata, teha teiste riikide arhitektidega koostööd, vahetada infot ja kogemusi. See rikastab meie kultuuri ning loob ka uusi tuluallikaid büroodele ja riigile,“ rääkis Tomiste.

Esimene TAB keskendub arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanismi teemaderingile, mille võtab kokku rahvusvaheline nimetus Landscape Urbanism ehk maastikuurbanism. „Maastikuurbanismi üks rolle võiks olla püüd mõista, kuidas looduses esinevaid struktuure ja seaduspärasid saaks arukalt kasutada linnakeskkonnas, mis on samuti omamoodi eluvorm,“ avas peateemat biennaali raames toimuva sümpoosioni kuraator arhitekt Katrin Koov.

TAB koosneb kolmest põhiüritusest: sümpoosion Landscape Urbanism – Maastikuurbanism (kuraator Katrin Koov), peanäitus 11FLIRTS (kuraator Villem Tomiste), visioonivõistlus STREET 2020. TABile on teiste seas kutsutud osalema arhitektid Eva Castro (AA School, Plasmastudio, Groundlab, Suurbritannia), François Roche (R&Sie(n), Prantsusmaa), Antti Lehto, Sami Heikkinen, Vesa Humalisto (Serum Architects, Soome), Thomas Juel Clemmensen, Morten Daugaard (Aarhus Architecture School, Taani), Johan Paju (KTH, Paju Arkitektur, Rootsi), Martin Melioranski (EKA, Meliorad, Eesti).

Täiendavat infot ürituse kohta leiab aadressil www.tab.ee ja TAB-i ametlikult Facebooki lehelt http://www.facebook.com/#!/TallinnArchitectureBiennale.

Tallinna Arhitektuuribiennaal hakkab toimuma üle aasta. TAB-i peakorraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus. Toimkonda kuuluvad esindajad Eesti Arhitektide Liidust, Eesti Kunstiakadeemiast ning Tallinna linnast. TABi peafinantseerijad on Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Tallinna linn. Teised koostööpartnerid: Eesti Arhitektuurimuuseum, Kultuurikatel. Toetajad: British Council, Taani kultuuriinstituut, USA Embassy, Weber, Fenestra, Fintelement, Laservisioon, E-Betoon, Carmen Grupp, Velux, Kerbera Ehitus.

Eesti Arhitektuurikeskuse eesmärk on kujuneda arhitektuurialase teabe, oskuste ja ideede vahetamise platvormiks ning levitajaks Eesti ühiskonnas; viia eesti arhitektuuri maailma ja tegutseda rahvusvaheliselt; olla uuenduste labor, mis arendab eesti kultuuri ja loomemajandust. Arhitektuurikeskuse asutasid Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektide Liit 2008. aasta lõpus.

Sisestatud: 30.08.2011

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki