Uued vanad meened

Saartel tehtav käsitöö on iidsest praktilisest näpuosavusest edasi arenenud tänapäeva veidraks suveniiriks, milles on ühendatud vana mõte ja tänapäeva kommertsmaailm.

Kadakapuust tehakse nii võinugasid kui mootorrattureid. Dolomiidist uhmer on kättesaadav kõigile, muhu mustriga kingakesed sobivad ka pealinna tänavapilti.

Suveniirikunst ei arene kiiresti, igal aastal lette üle seirates avastad enda jaoks uusi asju üks-kaks. Ära kaob neid harva, aga kaob. Mäletan, et sissepoole keeratud nahast karvased sussid avastasin 2001, sel suvel leidsin kena mütsi, mis mujal kui saarte suveniiriletis silma ei ole hakanud. Uueks suunaks võib lugeda ka sepatöö ilmumist.

Miski hinges ennustab, et see kõik ei ole igavene, varsti on nende kadakate vahel seisvate, linaga kaetud lettide kõrval ka India klaaskulinad ja plastmassist päikeseprillid. Kus turiste käib, küll sinna ka hulgikommerts oma tee leiab. Tahaks, et lettidel oleks rohkem praktilist, kõigile vajalikku ja iidse hõnguga kaupa, lihtsat selga passivat saare rõivast, praktilist kööginõud. Kõike ei tehtud ju ka vanasti kadakast. Igatahes, tarbigem, mida on ja kuni jätkub. Kadakane õllekapp ju kuivab ega pea vedelikku kinni, kui pidevalt ei kasuta!

Fotod: Meeli Küttim

Henrik Aavik
Äripäev