Artiklid ja uudised

Kiviseinad kerkivad ka liimi abil

Kergplokkidest seinad võib üles laduda ka ilma traditsioonilise mördita, sest üha rohkem kasutatakse sidustamisel plokiliimi.
Poorbetoon on hea müürimaterjal, kuna tema soojapidavus on tänu poorsele struktuurile muljetavaldav, olles ligilähedane puidule. See on keraamilisest tellisest kolm korda ja raskebetoonist kaheksa korda paremate soojusisolatsiooni omadustega.

Enamasti kasutatakse väikeplokkidest müüri ladumisel sideainena mörti (tuleks tarvitada spetsiaalset krohvi- ja müürisegu M100), kuid viimasel ajal soovitatakse mördi asendamist plokiliimiga. Milleks veel liim?

Umbes poolteise sentimeetri paksune mördikiht plokkide vahel kujutab endast teatud määral külmasilda. Kasutades aga paari-kolme millimeetri paksust väga tihedat liimikihti, tõuseb seina soojapidavus oluliselt (umbes 25%). Liimimiseks soovitatakse kasutada spetsiaalseid poorbetooni jaoks mõeldud plokiliime: näiteks Uninaks ja Vetonit.

Liimisegu on ette nähtud just poorbetoonplokkidest müüri ladumiseks ja hilisemaks plokipinna pahteldamiseks kuni viie millimeetri paksuse kihina. Kuiv liimisegu on pakitud enamasti 25kilostesse kottidesse.

Ühe kotitäie kuivsegu kohta kulub müüriliimi valmistamiseks seitse ja pool liitrit vett. Segu on kasutamiskõlblik kuni neli tundi pärast veega segamist. Siis hakkab ta tarduma ega sobi enam kasutamiseks.

Müüriliimi võib kasutada, kui õhutemperatuur jääb viie ja kahekümne viie soojakraadi vahele. Müüriliim on mittepõlev ja seetõttu ka tuleohutu.

Müüriliimi kasutades peab aluspind olema püsiv, kandev, kuiv ja pragudevaba. Aluspind tuleb puhastada naket halvendavatest ja nõrkadest kihtidest (prügi, tolm, õli jms). Ka mördipritsmed ja ebakindlad segukihid tuleb enne liimi kasutamist eemaldada.

25kilosest kotitäiest kuivast müüriliimist saab veega segades 21 liitrit liimi. Segu paigaldamisel tuleb jälgida plokitootja juhendeid ja tehnoloogiat.

25kilosest kotitäiest segust piisab seitsme ruutmeetri poorbetooni liimimiseks, kui ploki pind on 200×250×600 mm. Võrdluseks - näiteks 40kilosest kotitäiest krohvi- ja müürisegust ehk tavalisest segust saab veega segades 25 liitrit müüriladumise segu.

Müüriliimi kuivsegu säilib kuivas ja suletud kotis vähemalt pool aastat.

Kuna müüriliimi kiht plokkide vahel on väga õhuke, peavad liimitavad plokid olema väga täpsete mõõtudega. Iga millimeeter kahe ploki suuruse vahel suurendab koheselt liimi kulu ja tõstab ehituse hinda.

Välisseinaplokke toodetakse väga erineva paksusega: 100 kuni 500 millimeetrini. Meie ehitusnormide kohaselt ei ole vajalik välisseinale täiendavat soojustuskihti lisada, kui müüri paksus on 375 mm või rohkem.

Õhemate seinade puhul on aga vaja lisasoojustamist, mis mõistagi paigaldatakse müüri välisküljele.

Plokkidest seinu võib viimistleda erinevalt
Plokkseinale on igati sobivaks soojustuseks mineraalvill. Mineraalvill tuleks katta tuuletõkkeplaadiga ning see omakorda välisvoodriga, mille valik on Eestis väga suur.

Nagu öeldud, ei vaja meie ehitusnormide kohaselt 375 millimeetrit ja paksemad välisseinad soojustust, kuid need oleks siiski mõttekas välisvoodriga katta või krohvida ja nõnda oma kodule anda just niisugune üldilme, mis teile kõige rohkem meeldib. Kui aga on tegu lauda või mingi majandushoonega, muutub krohv või välisvooder ilmselt liigseks luksuseks.

Sisestatud: 06.09.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki