Artiklid ja uudised

Puitparkette mitmes valikus

Looduslike materjalide austajad eelistavad laminaadile puitparkettpõrandat.

Lincona Põrandakeskuse turundusjuhi Liina Laari sõnul algab valik klassikalisest, suhteliselt pehmest kuusest või männist ja märksa tugevamast tamme lipp-parketist kuni kõige eksklusiivsemate puiduliikideni välja.

Järjest rohkem kaetakse puitpõrandaid laki asemel õliga. Ning aina sagedamini eelistatakse tehases lõppviimistletud naturaalset parketti. Õlitatud põranda pind jääb mõnusalt soe, selle hooldamine kodutingimustes ei olegi ehk nii suur töö.


Naturaalne puitparkett jaguneb: laudparkett, spoonparkett, liistparkett.


* * *


Mis on laudparkett?


Laudparkett koosneb kolmest kihist: pindmine väärispuidust kiht ca 3,6–4 mm; keskmine männilamellidest kandekiht ning alumine kuusevineerist kiht. Laudparketi pind on tehases lakitud või õlitatud. Kvaliteetsematel laudparkettidel on liimivaba vuugiühendus.


Millised on laudparketi eelised?

Võrreldes laminaatpõrandaga, on naturaalne parkett pehmema pinnaga ja kardab rohkem esemete kukkumist, kuid tundub palja jala all soojem ja mõnusam.


Kui näiteks köögipõrand peab tingimata olema ehtsast puidust, on sobivaim kasutada tehases lõpuni viimistletud naturaalset laudparketti.


Puiduliikidest soovitaks sinna tamme, saart, pööki, vahtrat või eksklusiivset merbaud, kirssi, pähklit, eukalüpti. Okaspuu võib köögis jääda liiga pehmeks.


Kuna köögis juhtub ikka vedelikega äpardusi, soovitaks köögis viimistlusena valida lakkimise.


Mille poolest laudparketid üksteisest erinevad?

Laudparketid on eri paksusega. Mida paksem on väärispuidust pealispind, seda enam kordi on võimalik pinda lihvida ja töödelda.


20–22mm kogupaksuse ja 6mm pinnakihiga laudparkett on eelkõige sobilik suure koormusega ühiskondlikes ruumides (kauplused, baarid, disko-teegid). Eluruumidesse ja väiksema koormusega ühiskondlikele pindadele sobib traditsiooniline 14mm kogupaksusega laudparkett, millel on 3,6–4mm väärispuidust pinnakiht.


Teine suurim erinevus on pinnatöötluse tugevus ja kvaliteet. Suurimad laudparketitootjaid on nüüdseks omaks võtnud liimivaba klikk-ühenduse. Sellise ühendusega laudparkett sobib hästi ka põrandakütte peale. Üheks uudiseks on näiteks rustikaalsed laudparketid, mis on tehases lõppviimistletud (enamasti õlitatud), ent mille pealiskiht on praguline ning oksakohtadega, jättes mulje, nagu oleks tegemist aastakümneid vana, ent väga hästi hooldatud ja säilinud põrandaga.


Kuidas laudparketti hooldada?

Enne hooldust tuleb kindlasti välja selgitada, kas laudparkett on lakitud, UV-õlitatud või naturaalse õlitöötlusega. Iga päev on laudparketti mõistlik puhastada tolmuimejaga, sest sõltumata laki hulgast või õlitamise kordadest, on see põrand siiski niiskuse suhtes tundlik, eriti pöökpõrand. Parima puhastustulemuse saab, lisades pesuvette pisut neutraalset puhastusvahendit.


Lakitud ja UV-õlitatud laudparketti ei maksa vahaga töödelda. Lakipinna saab muuta vastupidavamaks ja vuugipraod niiskuskindlamaks spetsiaalset lakipinna värskendajat kasutades. Naturaalse õlitöötlusega laudparketti võiks pärast paigaldamist töödelda spetsiaalse õlivahaga.


Vigastatud parketilaudu saab väga edukalt välja vahetada.


Spoonparkett on luksuslikuma välimusega, aga naturaalsest puitpõrandast odavam.


Väga paljudele jääb naturaalne puitpõrand hinna tõttu kättesaamatuks. Just neile ongi vastu tulnud spoonparketi tootjad. Hinnalt on spoonparkett analoogse välimusega 15 mm paksustest laudparkettidest 3–4 korda odavam.


Spoonparkett on läbinisti naturaalne ning koosneb kolmest kihist. Pindmine on väärispuidust tehases valmisviimistluse saanud kulumiskiht. Keskmise kihi ehk koormusi ja lööke vastu võtva põhimiku moodustab ülitihe HDF-plaat ning aluskihiks on laua stabiilsust tagav männi- või kuusepuidust spoon.


Kuhu spoonparkett kõige enam sobib?

Õhukesena, vaid 7 mm paksuna, on spoonparkett asendamatu renoveerimistöödel, kus uut põrandat on lihtsam paigaldada otse vana põranda peale ilma aluspõrandat või uksi lõhkumata.


Hoolimata esmapilgul väga õhukesena tunduvast väärispuidu- ja kulumiskihist, on see kodupõrandale täiesti piisav. Naturaalsest väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht. Selle kinnituseks annavad tehased spoonparkettidele 10–12aastase garantii.


Spoonparkett on ideaalne lahendus kodudesse, kus põrandalt oodatakse naturaalsust, kaunist ja natuke luksuslikku välimust, löögi- ja muljumiskindlust, pragudekindlust, lihtsat paigaldatavust – ning kõike seda soodsa hinnaga.


Kõik spoonparketid pannakse kohale ilma liimita, kasutusel on klikk-ühendus.


Kui massiivpuidust parketi alla põrandakütet paigaldada pole alati võimalik (puiduliigid juhivad soojust erinevalt), siis kõik spoonparketid taluvad põrandakütet võrdselt hästi.


Kui suur on spoonparkettide valik?

Spoonparketi laudu eristab eelkõige spoonikihi paksus ja see, kuidas spoonikiht saetud on. On võimalik valida lakitud ja õlitatud pinnatöötluse vahel.


Spoonparkettide valik on muutunud tõeliselt noobliks. Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid, mida naturaalse puitparketina ei toodeta.


Kui eksootilisemate puitparkettide puhul on põrandaostjatele mureks sageli see, et paljusid eksootilisi massiivpuidust põrandaid on meie kliimas vähe katsetatud ning nende paigaldamine massiivpuidust või laudparketina on suhteliselt riskantne, siis spoonparketi puhul seda muret pole.


Nüüd on võimalik soetada endale näiteks bambusspooniga parkett, millel on garantii ning mis on spetsiaalselt loodud meie kliimatingimusi arvesse võttes.


Lincona Põrandakeskuses on sellest kevadest uudisena saadaval maailma looduslikult kõige tumedamast puidust – wengest-kulumiskihiga spoonparkett, mis on peaaegu musta tooni. Just nagu tiigrikäpa tõmmatud puusüüga tekitab see tõeliselt stiilse ja erilise interjööri.


Samuti on spoonparketi valikusse jõudnud mööblitööstuses juba mõnda aega kasutusel olnud zebrano, eriline macassar ja haruldane mahagon.


Lisaks eri väärispuitudest kulumiskihtidele saab valida plank-, poolplank või kolmelipilise lauaviimistluse vahel.


Erilisemat põrandat soovijad on avastanud nn laevateki mustriga puitparketi, mille kummist või kontrastsest puidust vahetriibud on efektsed ning omanäolised. Samasugust laevateki mustrit leiab nüüd ka spoonparkettide hulgast.


Kuidas hooldada spoonparketti?

Enne hooldust tuleb kindlasti välja selgitada, kas spoonparkett on lakitud või õlitatud. Mingil juhul ei maksa seda rohke veega pesta. Spoonparkett on niiskuse suhtes sama tundlik nagu naturaalne puitparkett.


Lakitud ja UV-õlitatud spoonparketti ei soovitata vahaga töödelda. Lakipinna saab muuta vastupidavamaks ja vuugipraod niiskuskindlamaks spetsiaalset lakipinna värskendajat kasutades. Vigastatud parketilaudu saab väga edukalt välja vahetada. Spoonparketti ei saa uuesti lihvida – väärispuidukiht on selleks liiga õhuke.


Mida endast kujutab liistparkett?

Liistparkett koosneb lippidest, mis on läbinisti väärispuidust. Parketilipid liimitakse või naelutatakse aluspõrandale. Seejärel lihvitakse pind tervenisti ja töödeldakse kas õli või lakiga.


Mille poolest liistparketid üksteisest erinevad?

Eelkõige mõõtude poolest. Lisaks on nende tootjatel eri tootmistehnoloogia ja mõnikord ka erinev niiskusesisaldus materjalis.


Kui keeruline on liistparketti paigaldada?

Seda peaksid paigaldama ja viimistlema asjatundjad.


Kuidas hooldada liistparketti?

Liistparketi hooldamine sõltub eelkõige pinnaviimistlusest ja seetõttu on eriti tähtis järgida viimistlemiseks kasutatud õli või laki tootejuhendit, kus on ka hooldus kirjas. Kindlasti ei tohi seda pesta rohke veega.


Lakitud liistparketti ei maksa vahaga töödelda. Lakipinna saab muuta vastupidavamaks ja vuugipraod niiskuskindlamaks spetsiaalset lakipinna värskendajat kasutades.

Allikas: Maaleht
Kaja Prügi

Sisestatud: 17.09.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki