Nõuandeid sauna ehitamiseks

Eestlane on saunamõnudest ikka lugu pidanud. Lavalaudadel vihtlemine lõõgastab ja tõstab toonust ning leevendab paljusid tervisehädasid.

Oma Maja teisel korrusel on saun ja duširuum, esimesel vannituba. Nende paigutus on mõistlik – niisked ruumid on lähestikku, torustikud lühikesed.
Niiskuse mõju
Temperatuur pesuruumides peab olema veidi kõrgem kui elutubades, vähemalt 23–25 °C. Kasutamise ajal tõuseb õhuniiskus nendes kiiresti maksimumini. Saunas on lühiajaliselt kõrge temperatuur, leili viskamise järel on õhus mitu korda rohkem veeauru kui tavalises toas. Seejuures ei ole leiliruumi temperatuur ühtlane, põranda juures ei tõuse see üle 40 °C. Seda, et sauna niiskus ehitist kahjustab, tõestab kas või seegi, et saja-aastasi elumaju on säilinud palju, saunu aga haruharva. Oma Majas on teise korruse seinad, samuti katus ja vahelagi puidust. Sooja ja niiskuse koosmõjul võib puit hakata mädanema. Seda saab vältida õige tarindusega. Seejuures peab silmas pidama peale pindadele sattuva vee ka õhus sisalduva veeauru mõju.
Esmane nõue on: niiske ruumi sisepind peab olema niiskuskindel ja aurutihe, ruumi piirdetarindite välispinnad aga veeauru läbilaskvad. Niiskete ruumide sisepindadel on omal kohal tsementkiudplaadid, glasuuritud keraamilised plaadid, plasttapeedid. Kõik vuugid peavad olema tihendatud nii, et pilusid ei oleks. Seina teisel küljel on aga isegi õlivärv lubamatu, niiskus peab vabalt välja pääsema, soovitav on teha tuulutusavasid ja -pilusid.
Materjali valik
Leiliruumi puhul peab silmas pidama temperatuuri, mis võib ületada 100 °C. Paljud materjalid seda ei talu. Nii ei tohi leiliruumi seinas kasutada vahtplaste, plastikaatkilesid, enamikku puiduimmutusvahendeid ega värve. Samuti ei tohi leiliruumis kasutada suure soojamahtuvusega materjale, eeskätt metalle, mille kuumalt puudutamine võib olla ohtlik. Tänapäeva sauna leiliruumi seinad ja laed tehakse kahekordsed, vahele jäetakse õhuvahe, mille õhk on ühenduses alt toa-, ülalt välisõhuga. Nii kandub niiskus hoonest välja. Leiliruumipoolse seina ja lae kõige sisemiseks kihiks on laudvooder, selle taga leiliruumi õhuga tuulutatav õhuvahe, siis aurutõke ja seejärel soojustus. Soojustusest väljaspool on toaõhuga tuulutatav õhuvahe ja alles selle taga sein või lagi. Leiliruumi laudvooder tehakse tavaliselt vaiguta lehtpuidust. Kasutada võib ka kuuske. Männist kuumaga erituv vaik võib aga saunas palju paha teha. Aurutõkkeks sobib õhuke metallkile – foolium, mille jätkukohad kuumakindla teibiga tihendatakse. Soojustustuseks sobib kuuma taluv mineraalvill.
Õhuvahetus
Saun vajab õhuvahetust. Puuküttega saunas tagab selle kerise kaudu korstnasse suunduv õhuvool. Õhu sissevooluava paigutatakse ukse alumisse serva või kerise alla. Elektriküttega saunas peab hoolitsema õhu sisse- ja väljapääsu eest. On väga hea, kui sauna välisseinas on aken või laes tuulutusava, mille kaudu saab sauna pärast kasutamist kiiresti läbi tuulutada. Siis tungib hoonesse vähem niiskust. Ka kõige paremini ehitatud saun ei ole nii püsiv kui muu hoone. Seepärast on mõistlik ehitada saun nii, et tema sisemisi laudiseid ja voodreid on kerge asendada. Oma Majas õnneks basseini ei ole. Puumajale on lahtiselt veepinnalt erituv veeaur kahjulik. Ka kivimajas peab liigse niiskuse tõkestama piisava ventilatsiooniga ja võib-olla ka basseini peale laotatava aurutõkkekilega. Pesemisruumide temperatuur on palju madalam kui leiliruumis ja õhu niiskusesisaldus vastavalt sellele väiksem. Seetõttu on sealse niiskuse mõju naaberruumidele väiksem. Pesemisruumide viimistlusena kasutatakse keraamilisi plaate. Odavam võimalus on plastikaattapeedid ja plastpõrandakatted. Viimased paigaldatakse seintele üles pööratud servadega ja keevitatakse nurkades kinni, nii ei pääse ka juhuslikult põrandale valgunud vesi tarinditesse. Veekindlalt tihendatakse ka lävepakkude ääred.
Torud ja küte
Torustike paigaldamisel ei tohi unustada, et külmaveetorude välispinnale tekib kondenseeritud vett. Niisiis tuleb torud katta soojustusega koos aurutiheda ümbrisega selle välispinnal, kate peab olema pidev ka läbimiskohtades. Pesemisruumide elektriseadmed peavad olema niiskuskindlad. Pesuruumidesse sobib põrandaküte, mis väldib muude küttekehade vajaduse. Kui keskkütet ei ole, saab pesuruumi põrandasse ehitada mõnesajavatise elektrikütte.