Artiklid ja uudised

Näitus «Harry Seidler: Austraalia modernismi klassik»

Neljapäeval, 4. oktoobril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalao suures saalis näitus „Harry Seidler: Austraalia modernismi klassik”. Näituse avab Austraalia suursaadik, Tema Ekstsellents hr Paul Stephens. Avamisele eelneb kuraatori Vladimir Belogolovsky loeng Austraalia modernismi suurkujust kell 17.00.

„Harry Seidler: Austraalia modernismi klassik” on rändnäitus, mis tähistab üheksakümne aasta möödumist Austraalia 20. sajandi arhitektuuri suurkuju – Harry Seidleri (1923–2006) – sünnist. Austrias sündinud Seidler mängis võtmerolli Bauhausi põhimõtete tutvustamisel Austraalias. Näitus tuvastab tema erilise positsiooni ja ande modernistlikus ja selle järgses disainimetodoloogias. Ekspositsioonis käsitletud viitteist projekti – 5 eramut ja 5 kõrghoonet Sydneys ning 5 olulist tellimust väljaspool Sydneyt – ühendab Seidleri eluaegne huvi loominguliste koostööde vastu, püüdlus, mille ta päris otse oma õpetajalt ja Bauhausi asutajalt Walter Gropiuselt. Seidler teostas mitmeid projekte edumeelsete kunstivisionääridega nagu arhitektid Marcel Breuer ja Oscar Niemeyer, insener Pier Luigi Nervi, fotograaf Max Dupain, ja kunstnikud Josef Albers, Alexander Calder, Norman Carlberg, Sol LeWitt, Charles Perry, Frank Stella ja Lin Utzon.

Kuraator Vladimir Belogolovsky sõnul on Seidleri persoon ja looming oluline ning jätkuvalt päevakohane vähemalt kahel põhjusel: „Esiteks, tema armastus arhitektuuri vastu, järgides alati ausalt oma veendumusi ja kutsumust muuta maailm paremaks paigaks, kus arhitektuuril on mängida võtmeroll. Ta ei võidelnud mitte ainult isiklike projektide, vaid üldisemalt oma arhitektuursete tõekspidamiste ja kvaliteetse ehituskunsti eest – oli see siis Jørn Utzoni ooperimaja Sydneys või protesteerides Michael Gravesi sobimatu juurdeehituse vastu Marcel Breueri Whitney muuseumile New Yorgis. Ja teine põhjus on eriti oluline praegu, mil nii paljude arhitektide ambitsioonid on ohus ja projektimahte vähendatakse. See on inspiratsioon: Seidleri visioon oli suurejooneline ja ta ammutas inspiratsiooni rohketest allikatest – kunst, geomeetria, ajalugu jne. Eriti rõhutaksin kunsti tähtsust tema jaoks.”

Näituse on koostanud Vladimir Belogolovsky (Intercontinental Curatorial Project, New York) koostöös Penelope Seidleri ja arhitektuuribürooga Harry Seidler & Associates Sydneys. Näitusega kaasnevalt ilmub ilmub Rizzoli arhitektuurikirjastuselt 2014. aasta märtsis raamat „Harry Seidler: Lifework”, sisaldades ka tuntud arhitektide ja arhitektuuriteadlaste mõtteavaldusi (Chris Abel, Barry Bergdoll, Norman Foster, Kenneth Frampton ja Oscar Niemeyer).

Tallinnas toimub näituse esmakordne eksponeerimine, mis hiljem liigub ringi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Projekti lõppakord saabub Seidleri sünnilinnas Viinis 2015. aasta alguses.

Eesti Arhitektuurimuuseum, Rotermanni soolaladu
Avatud: K 12–18; N 12–20; R–P 11–18
Ahtri 2, Tallinn 10151
tel 625 7000, faks 625 7003
info@arhitektuurimuuseum.ee
www.arhitektuurimuuseum.ee

Sisestatud: 01.10.2012

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki