Artiklid ja uudised

MILLINE PÕRAND VALIDA? - KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED, MÕISTED, MÜÜDID

Allpool toome ülevaate küsimustest ja mõistetest mis puudutavad põrandaid.
Kindlasti tahaks iga kodu, kontori või ka suurema ühiskondliku ruumi sisustaja teada mis on mis ?
Mis on spoonparkett?
Mis on puidu tasakaaluniiskus?
Miks puitpõrand mängib e. kuivab kokku ja paisub aeg-ajalt?
Kas ilma kuivamispragudeta puitpõrandat on ka olemas?

4TG- tapp ja soon detaili külgedel ja otstes

Parkett (ka liistparkett)- enamasti 4TG, laius mitte üle 80mm, pikkus mitte üle 600-700 mm

Laminaatparkett-kiudmaterjalist pressitud põrandakate, mille pinnakiht ei ole puit vaid tehismaterjal millele on trükitud puidumuster. Muuseas aluskihiks olev pressitud kiudmaterjal on enamasti valmistatud saepurust, mis tähendab, et see paisub ja kahaneb niiskuse muutudes nagu tavaline puit!

Mosaiikparkett- liistparkett, mis laotakse juba tehases või paigaldamise käigus keerukamatesse mustritesse. Sisaldab tihti väga erineva pikkusega detaile.

Spoonparkett- mitmekihiline kokkuliimitud 'põrandalaud', mille pealmise kihi moodustab väga õhuke väärispuu kiht (umbes 1mm). Tulenevalt sellest lihvimisvõimalus sisuliselt puudub ja kasutusiga ei ole võrreldav massiivse põrandalauaga.

3-kihiline põrandalaud (ingl. K multilayer või engineered flooring)- erinevatest materjalidest kokku liimitud põrand. Alumised kihid on vineerist ja/või okaspuu lamellidest ja peal 2-5mm kiht väärispuud. Väärispuust pealiskiht on kas ühtne tervik (hinnalisem) või omakorda väikestest tükkidest kokku liimitud (odavam). Enamasti on sellised põrandad tehases viimistletud laki või õliga.

Põrandalaud- massiivne e. ühest puidutükist valmistatud laud, millel punn ja soon on külgedel, sageli ka otstes. Okaspuu lauad on enamasti pikemad (2-5m), lehtpuulauad lühemad (1-3)

Pinnakõvadus- puitpõrandate puhul iseloomustab põrandate kulumiskindlust. Lehtpuude pinnakõvadus on oluliselt suurem kui okaspuudel. Näiteks kask on kuni 2x kõvem kui kuusk/mänd ja tamm ning saar on omakorda kasest umbes 1,5 x kõvem???

Milline on õige puitpõrandalaudade niiskusesisaldus? Õige niiskus sõltub ruumis valdavalt valitsevast suhtelisest õhuniiskusest. Ehk siis põrandalaua niiskus tuleb valida lähtuvalt ruumi suhtelisest õhuniiskusest, kuna puidu niiskuse kohandumine õhuniiskusega vastavusse on vältimatu ja selle protsessi käigus tekivadki laudade vahele praod (puit oli liiga niiske) või põrand ajab end ülesse (puit oli liiga kuiv). Eesti klimaatilistes tingimustes on soovitav kasutada põrandalaudu niiskusega 6-9% sõltuvalt ruumide kasutamise iseloomust ja küttesüsteemist.

Mis on puidu tasakaaluniiskus? See on puidu niiskusesisalduse väärtus, mille puit teatud aja jooksul saavutab mingites konkreetsetes kliimatingimustes (õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus).


Miks puitpõrand mängib e. kuivab kokku ja paisub aeg-ajalt? See tuleb puidu niiskusesisalduse muutumisest, millega kaasneb vältimatu puidu mõõtmete muutumine. Näiteks 21 kraadisel temperatuuril ja suhtelise õhuniiskusega 30% on puidu tasakaaluniiskus 6,2%. Sama temperatuuri, kuid 60% õhuniiskuse korral on puidu tasakaaluniiskus 11%. Nimetatud õhuniiskused majades on Eestimaa talve ja suveperioodil täiesti tavalised.

Kas ilma kuivamispragudeta puitpõrandat on ka olemas? Praktiliselt mitte, sest puit on looduslik materjal mitte plastmass. Üldiselt on pragude tekkimine talveperioodil vältimatu, kuid üsna palju saab mõjutada tekkivate pragude suurust, mis paremal juhul põrandal viibides eriti silma ei hakka. Kuivamispragusid vähendab:

-piisavalt madala niiskusesisaldusega (6-8%) puitpõrand. Tihti on odavate puitpõrandate niiskus juba ostes 10-12% või rohkem, mis tähendab, et kuiva õhuga ruumis on praod väga kerged tulema.

-kitsamad laudade puhul on kuivamispraod väiksemad. Kitsaid laudu mahub sama laia pinna peale rohkem kui laiu laudu ning lauavahesid tekib rohkem ja summaarne kahanemine laiuses ühe vahe kohta tuleb väiksem

-külgfaasidega põrandalauad. Laudade küljed valmistatakse tehases mitte täisnurksed vaid hööveldatakse u. 45-kraadise nurga alla maha, nii et laua mõlemasse serva tekib umbes 2 mm laiune 'lisakülg'. Kui selliste laudade vahele tekib kuivamisvahe, ei hakka see enam nii kergesti silma.




-termotöödeldud puidust põrandalauad. Puidu termotöötlus vähendab puidu niiskusesisaldust ja suurendab dimensionaalset stabiilsust, mille tagajärjel õhuniiskuse muutumisest tekkivad puidu mõõtmete muutused on umbes 2 korda väiksemad kui tavalisel puidul. Seega on 2 korda väiksemad ka kuivamisest tekkivad praod. Lisaks reageerib termotöödeldud puit õhuniiskuse muutumisele aeglasemalt ja seetõttu lühiajalised muutused ei jõuagi oodatavat mõju avaldada.

Kas massiivne laud on liiga kulukas põrandale panekuks? Ostuhetkel on lehtpuust massiivne põrandalaud enamasti kulukam kui suurem osa 3-kihilisest põrandalauast ja kindlasti kallim kui laminaatpõrand. Lisaks on massiivse põrandalaua paigaldus kulukam ja maksab ka viimistlemine. KUID vaieldamatult on massiivne põrandalaud kõige pikaealisem põrand ning aastate jooksul sellise põranda 'omamise kulu' muutub võrreldavaks või isegi odavamaks kui pidev põranda vahetamine. Rahaliselt raskelt hinnatavad aspektid on massiivpuidust põrandalaua puhul aga soliidsus, ajatus, aastatega tekkinud kulunud ilme jne.

Mis on puidu termotöötlus? Puidu kuumutamine umbes 200-kraadini spetsiaalses kambris, protsessi juhib arvuti. Tulemuseks on suurenenud puidu stabiilsus, vastupidavus, pinnakõvadus ja tumedam värv. Töötlus toimub vaid veeauru ja kuumusega, mingeid lisaaineid ei kasutata. Pikemalt loe siit!

Kas massiivset põrandalauda saab paigaldada ainult laagidele? Saab paigaldada laagidele, aluspõrandale (vineer, puitlaastplaat, vana põrand), betoonile (oluline on eelnevalt mõõta betooni niiskusesisaldust).

Kas OÜ NFS müüb ainult põrandat või saab tellida ka paigaldust? Kui soovite, tegeleme ka põranda paigaldamisega.

Kas 3-kihiline põrand on keskonnasäästlikum valik kui massiivne põrandalaud kuna sisaldab vähem aeglaselt kasvavat väärispuitu? Meie pole selles nii kindlad. Esiteks on 3-kihilise põrandalaua kasutusiga lühem. Teiseks kulub 3-kihilise põranda valmistamiseks oluliselt rohkem energiat, kuna masinatega teostatavate operatsioonide ja detailide arv 1m2 sellise põranda valmistamiseks on suurem võrreldes massiivse laua valmistamisega. Kolmandaks tuleneb suurest töötlusoperatsioonide (mõõtulõikamine, hööveldamine, lihvimine) arvust ka üsna suur puidu kadu. Neljandaks kasutatakse 3-kihilise põranda valmistamisel ohtralt liimi ning viiendaks võib öelda, et viljaka mullastikuga piirkondades (näiteks Ukraina) kasvavad lehtpuud pea sama kiiresti kui Skandinaavias ja Siberis kuusk või mänd.

20mm paksus põrandalauale on ilmselt liiga vähe? Eestis ollakse harjunud u. 30mm paksuste okaspuust põrdandalaudadega. 15 ja 20mm paksuse lehtpuust põrandalaua tugevusvaru on täiesti piisav, olles isegi suurem kui paksemal okaspuulaual. Lisaks on lehtpuu kulumiskindlus oluliselt parem- kas olete proovinud tammelaua sisse küünega märki tõmmata?

www.nfs.ee

Sisestatud: 09.11.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki