Artiklid ja uudised

"Aasta Puitehitis 2013" ja "Aasta Tehasemaja 2013" võitjad selgunud

14. novembril kuulutati konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi „Aasta Puitehitis 2013“ võitja. Peaauhinna vääriliseks tunnistati ÖÖ-ÖÖ arhitektide poolt projekteeritud rannamaja Laulasmaal. Tänavu üheteistkümnendat korda toimuvat „Aasta Puitehitise“ konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi Puuinfo raames.

„Aasta puitehitis 2013“ peaauhinna andis konkursi võidutöö autoritele üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula. Puitehitise omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Aasta Puitehitise tiitli saanud ehitis, ÖÖ-ÖÖ arhitektide (Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Karu Stöör ja Kätlin Ölluk) poolt projekteeritud tänapäevane ning keskkonda sulanduv suvemaja Laulasmaal. Hoone paistab silma keeruka ja põneva arhitektuurse lahendusega, mis tulenes ühelt poolt tellija soovist olla loodusega kooskõlas ja teisalt kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest. Tänu arhitekti usaldamisele ja teadlikule tellijale on tulemuseks läbimõeldud, hästiplaneeritud, praktiline, kuid samas sooja ja hubasena mõjuv kodu.'

Aasta Puitehitis 2013: ÖÖ-ÖÖ arhitektid, suvemaja Laulasmaal

Aasta Puitehitis 2013: ÖÖ-ÖÖ arhitektid, suvemaja Laulasmaal

Laulasmaa suvemaja sisevaade

Laulasmaa suvemaja sisevaade

Žüriile avaldas muljet, et ühte vormi on suudetud valada ringikujuline põhiplaan ja viilkatus, mis moodustavad intrigeeriva komplekti. Samuti toodi esile, et eripärase arhitektuurse lahendusega kaasnenud ehitustehnilised ja funktsionaalsed sõlmed on arhitekti poolt suudetud lahendada eeskujulikult ja detailitundlikult. Lisaks projekteerijatele väärib tunnustust ka hoone kvaliteetselt teostanud ehitaja Olev Ehitus OÜ.

Peaauhinna (2000 eurot) pani välja Eesti Kultuurkapital.

Liimpuidu eripreemia kategoorias võitis Kadarik Tüür Arhitektide (Tõnu Peipmann, Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Viljar Sepp ja Tanel Trepp) Rakveres asuv jalgrattahoidla oma huvitava funktsiooni ja uuendusliku liimpuidukasutusega. Senise harjumuspärase liimpuittala asemel on kõnealusel objektil kasutatud liimpuitkilpe, mis täidavad nii kandekonstruktsiooni kui ka välis- ja siseviimistluse rolli. Lisaks tehnoloogilisele eripärale on ehitis ka arhitektuurselt silmapaistev. Mõneti juba tavapäraseks saanud viilkatusega minimalistlikku vormi on veetud pikemaks ja tänu postide vältimisele hoone pikiteljel ning heledale puusüüle pea kohal on tulemus õhuline ja klaar. Ehitas Astera AS.

 Liimpuidu eripreemia: Kadarik Tüür Arhitektid, jalgrattahoidla Rakveres.

Liimpuidu eripreemia: Kadarik Tüür Arhitektid, jalgrattahoidla Rakveres.

Eriauhinna (700 eurot) liimpuidu parima kasutuse eest pani välja Peetri Puit – Arcwood.

Fassaadipreemia vääriliseks tunnistas žürii Tarmo Piirmetsa Hiiumaal Kalanas asuva suveköögi lahenduse. Lihtsa puidukasutusega loodud muster on intrigeeriv ja eriti pilkupüüdev pimedal ajal seestpoolt valgustatuna. Risttahuka kujuline hoone on seeläbi muudetud visuaalselt haaravaks objektiks. Puitmaterjali nutikas kasutamine on omamoodi teenäitajaks lihtsate, samas eriilmeliste ja kaasaegsete kergehitiste loomiseks käepärastest vahenditest. Ehitas Prosper Line OÜ.

Fassaadipreemia: Tarmo Piirmets, suveköök Hiiumaal Kalanas

Fassaadipreemia: Tarmo Piirmets, suveköök Hiiumaal Kalanas


Fassaadi eriauhinna (700 eurot) pani välja AS Rait (Raitwood)

Vineeri eripreemia kategoorias oli üks põnevamaid nominente Eesti arhitektide Andres Sevtsuki ja Raul Kalvo vineerist paviljon Singapuris, mis valmis sealsete arhitektuuritudengite õppetööna. Ehitis katsetab vineeri kasutusvõimalusi konstruktsioonilises rollis. Vineeritükkidest kokku pandud kolmnurkadest koosnev kärgkonstruktsioon on põnev lahendus, mille kallal töötamist arhitektid loodetavasti jätkavad. Puitmaterjali kasutamine sellisel viisil tundub tavapäratu mõte, justkui tagasipöördumine legode plastikmaailmast uuele naturaalsemale ringile.

Aasta Puitehitise valimisel olid olulisemateks hindamiskriteeriumiteks arhitektuurne lahendus ja puidu rakendamine. Hinnati arhitektuurse idee originaalsust ja puidu rolli ehitises, selle kasutamise meisterlikkust ja teostuse kvaliteeti. Ehitas Arina International Hogan Builders.

Vineeri eripreemia: Eesti arhitektide Andres Sevtsuki ja Raul Kalvo vineerist paviljon Singapuris

Vineeri eripreemia: Eesti arhitektide Andres Sevtsuki ja Raul Kalvo vineerist paviljon Singapuris


Vineeri eripreemia (700 eurot) pani välja UPM-Kymmene Otepää AS.

Kokku laekus võistlusele 23 tööd, mille tase oli ühtlaselt väga hea. Sellest tulenevalt ei eristunud töödes favoriiti ja võitja valimine oli pingeline. Võitja valiti põhjaliku analüüsi ja žürii argumentatsiooni tulemusel. Aasta Puitehitis 2013 konkursi projekti juhtis Erik Konze.

Žürii koosseis:
Peeter Pere; Eesti Arhitektide Liidu esimees
Mart Kalm; Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor
Indrek Peterson; Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor
Targo Kalamees; TTÜ ehitusfüüsika professor, ehitusinsener
Marju Pottisep; vabakutseline kunstnik
Henrik Välja; Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu Puidukasutuse edendamise teemajuht

„Aasta tehasemaja 2013“ konkursi võitjaks tuli Akso-Haus OÜ nutikas väikeelamu.

Konkursi võitnud tehasemaja näol on tegemist käesoleval aastal valminud ühekorruselise moodulmajaga, mille pindala on 81 m². Selle disain on osa laiemast kontseptsioonist ning on mõeldud sobituma sama sarja suuremate majadega. Mudeleid on kokku kümnekonnas eri mõõdus ja vormis, alustades 40m² saunast kuni 500m² eramuni. Majad on varustatud kõrgtasemelise ventilatsioonisüsteemi, täisautomaatika- ja juhtimissüsteemidega ning on projekteeritud kasutama päiksekütet kevadel ja sügisel, kuid samas varjama suvepäikest, et mitte kasutada jahutussüsteemi (www.passionhouses.com)

Elamu valmis 2013. aastal koostöös Passion House'ga, maja autoriks on Eero Endjärv arhitektuuribüroost Arhitekt11, sisearhitekt Hannelore Kääramees ja insener Otto Pukk.

Aasta tehasemaja 2013: Akso-Haus OÜ nutikas väikeelamu Passion M1

Aasta tehasemaja 2013: Akso-Haus OÜ nutikas väikeelamu Passion M1



Žürii valis tehasemaja konkursil teisele kohale Seve Ehituse ASi lasteaiahoone ja kolmandale kohale Nordic Houses KT OÜ esitatud kortermaja, mis mõlemad asuvad Norras. Lisaks tunnustati Ritsu AS-i ja Vipson Projekt OÜ-d nende esitatud masintoodetud- ja käsitööpalkmajade eest.

Kokku laekus tänavusele tehasemaja konkursile seitse objekti. Konkursile sai esitada Eestis tehases valmistatud puitmaju, mis olid valminud ja kliendi poolt vastu võetud perioodil 2011-2013 ning mis vastasid järgmistele tingimustele:
hoone põhikonstruktsioon peab olema valmistatud puidust ning toodetud Eestis paiknevas tehases;
hoone välise visuaalse poole kujundamise ja valmistamise üle peab olema kontroll põhikonstruktsiooni valmistanud Eesti ettevõttel.

Konkursi võistlustöid on võimalik vaadata SIIT

Aasta tehasemaja valis välja rahvusvaheline žürii koosseisus:
Arhitekt Rajmund Sebõk Ungarist
Arhitekt Rainer Mahlamäki Soomest
Arhitekt Rein Murula – Rein Murula Arhitektuuribüroo
Arhitekt Irina Raud – arhitektuuribüroo R-Konsult
Ehitusinsener Targo Kalamees – Tallinna Tehnikaülikool


Algallikas: www.empl.ee/

Sisestatud: 18.11.2013

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki