Artiklid ja uudised

Arvo Pärdi Keskuse hoone arhitektuurikonkursi võitis nimekas Hispaania arhitektuuribüroo

20. juunil kuulutas president Toomas Hendrik Ilves Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis pidulikult välja Arvo Pärdi Keskuse hoone arhitektuurikonkursi võitjad. Esikoha vääriliseks valis žürii üksmeelselt võistlustöö märgusõnaga „Tabula“, mille autorid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos SLP. Esimese preemia suurus on 10 000 eurot.

Esimene preemia, „Tabula“ makett, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Esimene preemia, „Tabula“ makett, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

 Arvo Pärt ja Fuensanta Nieto (foto: Reio Avaste)  Allikas: www.arhliit.ee

Arvo Pärt ja Fuensanta Nieto (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Michael Pärt, Nora Pärt, Arvo Pärt, Fuensanta Nieto ja Toomas Hendrik Ilves  (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Michael Pärt, Nora Pärt, Arvo Pärt, Fuensanta Nieto ja Toomas Hendrik Ilves (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee


SA Arvo Pärdi Keskuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi eesmärk oli leida Arvo Pärdi Keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale parim arhitektuuriline lahendus. Žürii hindas võistlustööde ideelist ja vormilist kvaliteeti, vastavust Arvo Pärdi Keskuse vajadustele, sobivust ümbritsevasse keskkonda ning ka arhitektuurse lahenduse teostatavust.

Žürii esimehe ja Arvo Pärdi poja Michael Pärdi sõnul on võitnud projekti puhul tegu kontseptuaalse ja värske arhitektuurse lahendusega, mis vastas kõige paremini žürii ootustele: „„Tabula“ loob Arvo Pärdi muusikale harmoonilise ja paindliku keskkonna. Selle võistlustöö puhul väärib erilist esiletõstmist ruumiprogrammi lahendus ja põhjalikult läbimõeldud valguseteema.“

Arhitektuurikonkurss kuulutati välja 25. novembril 2013. Esimese etapi eesmärk oli selgitada välja arhitektid, kelle senine looming sobib kõige paremini Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni ja vajadustega. Kõikjalt maailmast saabus konkursile 71 osalemistaotlust ning hindamistulemuste alusel tekkinud pingerea järgi kutsus žürii ideekonkursi teise etappi 20 osalejat. Neilt oodati keskusehoone idee põhjalikku läbitöötamist eskiisi tasemel.

Žürii valis teises etapis välja kolm põhipreemia saajat ja kolm eripreemia saajat. Preemiafondi suurus on 30 000 eurot, millest esimese preemia pani välja Eesti Kultuurkapital.

Teise preemia võitis võistlustöö märgusõnaga „Between Stone and Sky“, mille autor on Brad Cloepfil Ameerika Ühendriikide arhitektuuribüroost Allied Works Architecture. Teise preemia suurus on 8000 eurot.

Teise preemia võitis võistlustöö märgusõnaga „Between Stone and Sky“, autor: Brad Cloepfil, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Teise preemia võitis võistlustöö märgusõnaga „Between Stone and Sky“, autor: Brad Cloepfil, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Samantha Mink arhitektuuribüroost Allied Works Architecture (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Samantha Mink arhitektuuribüroost Allied Works Architecture (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee


Kolmanda preemia suurusega 6000 eurot pälvis võistlustöö märgusõnaga „Väike sekund“, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli Eesti arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ.

Kolmanda preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Väike sekund“, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Kolmanda preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Väike sekund“, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli, (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Õnnitlusi võtavad vastu paremalt: Joel Kopli, Üllar Ambos, Indrek Peil, Siiri Vallner (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee

Õnnitlusi võtavad vastu paremalt: Joel Kopli, Üllar Ambos, Indrek Peil, Siiri Vallner (foto: Reio Avaste) Allikas: www.arhliit.ee


Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja žüriiliige Peeter Pere märkis: „Auhinnatud töödes on parimais kombinatsioonides üheaegselt tajutav julgus, puhtus, ehtsus, lihtsus, radikaalsus, askeetlikkus, õhulisus, õrnus, kontsentreeritus, aegluubis tempo, samuti pärl, mitte mammut, suursugusus ja intiimsus, soojus, hubasus, rangus ja jõulisus. Kokkuvõtvalt: tulevase keskuse olemust on tabatud parimal võimalikul moel.“

Eripreemia anti võistlustöödele märgusõnaga „A house has many rooms“ (autor: OFFICE Kersten Geers David Van Severen Belgiast), „Spiegel“ (autor: COOP HIMMELB(L)AU Wolf D.Prix&Partner ZT GmbH Austriast) ja „The Shrines“ (autor: Henning Larsen Architects/Anne Marie Galmstrup Taanist). Iga eripreemia suurus on 2000 eurot.

Originaalse idee ja julguse eest mõelda väljaspool määratud piire otsustas žürii eraldi esile tõsta võistlustöö märgusõnaga „Meie aed“ (autorid Rok Oman ja Špela Videčnik Sloveenia arhitektuuribürost OFIS arhitekti d.o.o.).

Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurikonkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid SA Arvo Pärdi Keskus esindaja Michael Pärt, Jaapani tunnustatud arhitekt Sou Fujimoto, arhitektuuriajaloolane Andres Kurg, Eesti Kontserdi peaprodutsent Madis Kolk, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere, arhitektid Ra Luhse ja Peep Jänes ning Keila Vallavalitsuse volikogu esimees Kadri Tillemann.

Kõiki võistlustöid tutvustav näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis jääb avatuks kuni 31. augustini 2014.

Arvo Pärdi Keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil Lohusalu poolsaarel mere läheduses männimetsa servas. Keskuse arhiiv koondab kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Ka keskuse uus hoone rajatakse Laulasmaale, praeguse krundi vastu. Keskuse fookuses on Arvo Pärdi arhiiv ning uus hoone võimaldab seda külastada ka uurijatel ja teistel huvilistel.

Hoone on planeeritud avada aastal 2018, mis Eesti Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva.

www.arhliit.ee
www.arvopart.ee

Sisestatud: 20.06.2014

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki