TAIVO PILLER põimib lillekunsti moe ja sisustustrendidega

Staarflorist, armastatud lilleseadja, Eesti kroonimata lillekuningas – ajakirjanduses uhkete nimedega ehitud Taivo Piller on loomulikul moel jõudnud lillede kaudu interjööridisainini.

Taivo Piller
Sündinud 26.07.1969 Tallinnas
HARIDUS
• 1993–1994 Linda Johnseni lilleseadekursused
• 1990–1992 Kempele Puutarhakoulu, Soome (lilleseade)
• 1986–1988 Kultuuritöötajate Täienduskool (lilleseade, ikebana)
• 1984–1988 Räpina sovhoostehnikum (agronoomia)
TÖÖ:
• 2006 raamatu ”International Annual 05–06” kaasautor (Stichting Kunstboek, Belgia)
• 2004 raamatu “Brides in Bloom” autor (Stichting Kunstboek, Belgia)
• 2001–2005 koostöö ETV “Terevisiooniga”
• 2001 raamatusarja “First Class Floral Design I–III” kaasautor (SODO, Jaapan)
• 1998– Eesti–Norra ühisfirma Shishi asutaja, Shishi tootedisainer
• 1994–2007 demonstratsioonesinemised ning töö rahvusvahelise kohtunikuna Euroopas ja Aasias
• 1994–2002 lilleseadekooli Pillerkaar asutamine
ja õpetajatöö

PALJUDELE ON TAIVO PILLERI nägu tuttav “Terevisioonist”, kus ta viis aastat järjest esmaspäevahommikuti teleriekraani kaudu lilli kimpu seadma õpetas. Pikki aastaid juhtis Eesti tuntumaid floriste ka oma lillekooli. Õpetajaametit Piller enam ei pea, ka võistlused ja demonstratsioonesinemised pole enam see, millega kaasa jooksma kutsuks. Märksa põnevamad väljakutsed peituvad Shishis, rahvusvahelise haardega ettevõttes, kus kunstlillede kõrvale mahub sisustusaksessuaaride disainimine. Edasipüüdliku inimesena unistab Taivo Piller sellest, et Shishi esindusi oleks maailmas kakskolm korda nii palju kui täna. Selleks kulub veel veidi aega.

Kuidas tärkas huvi lillede vastu?
Huvi lillede vastu on mul olnud suur päris väikesest peale. Praegu on Tallinn end välja sirutanud, kuid mu lapsepõlves oli meie maja Viimsis praeguse vallamaja vastas metsade ja põldude vahel ainuke. Nii olen põhimõtteliselt keset loodust üles kasvanud, oma aias lilli kasvatanud ja väikses kilemajas neid isegi kevadel ajatanud. Huvi lilledeseade vastu sai alguse umbes samal ajal.

Kus 1980ndatel lilleseadmise kunsti õppida sai?
Lootuses midagi seoses lilledega õppida läksin Räpina sovhoostehnikumi, kus õpetati lillekasvatust. Sel ajal räägiti küll seda, mis lilleseade võiks olla ja näidati mõningaid elementaarseid töövõtteid, kuid kellelgi ei olnud sellest valdkonnast põhjalikke teadmisi. Järgmine samm oli seotud Tallinna Kultuuritöötajate Täienduskooliga, kus korraldati Euroopa lilleseade- ja ikebanakursuseid. Ikebanapedagoog Dagmar Kotli õpetas samal ajal
ka Soomes Kempele Aianduskoolis ning soovitas sellele koolile mind. Õpingud jätkusid siis juba hoopis teiste võimalustega ja täiesti teisel tasemel.

Mis on Shishi ja kuidas see sündis?
Shishi on interjöörikaunistustega tegelev hulgimüügifirma, mis saab varsti juba 10aastaseks. Soomes kursustel käies tutvusin praeguse koostööpartneri Lindaga, kes kutsus mind hiljem Norrasse appi messi üles panema. See firma, kus tema tol ajal töötas, oli sarnase profiiliga nagu Shishi praegu. Ühel hetkel tekkis idee asutada oma ettevõte, kuna tundus, et saame ise paremini hakkama. Meie põhiline nišš on kunstlillede ja -puude ning kõikvõimalike
jõuluaksessuaaride disainimine, lisaks on meil aasta läbi kollektsioon vaasidest, korvidest, pottidest. Võiks öelda, et meie idee on disainida interjöörielemente, mis kõik on suuremal või vähemal määral seotud lilledega või siis taimse kujundusega.

Kuidas Shishi tooted oma näo saavad?
Shishi tooteid disainib kolm inimest: Linda Johnsen, Mart Haber ning Taivo Piller. Meie lähenemine ja visioon kattuvad suures osas: peame samu asju huvitavaks ja ilusaks, mis teeb sellise “koostegemise” lihtsamaks. Ideed tulevad enamasti ikka iseenesest, alati pole võimalik kolmekesi laua taha mõtlema istuda. Küll aga arutame läbi, milline saab olema järgmise aasta kollektsioon, mis tuleb päevakorrale, millised värvid ja materjalid, millist
emotsiooni tahame edasi anda. Sealt edasi otsustab igaüks ise, mis oleks õige, hea ja ilus.

Disainite ise ka kunstlilli?
Tehastega koostöös tuleb kunstlilli tihtipeale ise disainida ja muuta, teha valik värvide osas. Selles mõttes on tegemist puhta käsitööga: võetakse tükk kangast, plasti ja värvid ning meisterdatakse esimene õis sõrmede vahel valmis. Hiljem tehakse selle põhjal vormid. Väga ilusa ja eheda kvaliteediga lille on ülimalt keeruline teha. Neid tehaseid, kes sellega hakkama saavad, on ülivähe. Suuremalt jaolt on kunstlilled kaubandusvõrgus ikka veel piinlikult koledad.

Kuidas tuli mõte lilleseadmise kõrval ka disainerina kätt proovida?
Üleminek tuli iseenesest ja loomulikult. Toote loomine oli juba lillekooli aegadel südamelähedane: mulle on alati meeldinud uusi tehnilisi lahendusi välja mõelda, teha skulpturaalseid või selge vormiga töid. Ka lilleseades kippusid mu tööd olema mingi vaasi, vormi või objekti moodustamine.

Kas õpetate lilleseadmist siiani või oli lillekool üks vaheetapp kuni uute ideede ja põnevate väljakutseteni?
See etapp oli päris pikk. Soomest tulles andsin esimesed paar-kolm aastat kursuseid nii Eestis kui ka Lätis. Mingil hetkel tuli loomulikku rada pidi ka oma lillekool: aktiivset koolitust tegin hommikust õhtuni seitse-kaheksa aastat järjest. Samal ajal hakkasime täie jõuga ka Shishit tegema. Tööd tuli juurde, energiat läks Shishisse aina rohkem, kooli pool hakkas ennast aga veidi ammendama ja ei tundunud enam nii huvitav. Nii tuligi ühel hetkel otsustada,
kaht asja ei jõudnud enam teha.

Shishi on algusaegadega võrreldes tublisti kasvanud.
Jaa, kollektsioon on läinud mitmekesisemaks ja mahud suuremaks. Selles mõttes on tore, et kui valik suureneb, muutub ka töö põnevamaks ja keerulisemaks. Igaks hooajaks vahetub suurem osa toodetest ning nii mõtleme pidevalt välja midagi uut ja värsket. Muret, et rutiin tekiks ja töös vaheldust väheks jääb, ei ole. Praegu on peakontorid Eestis ja Norras, esindused asuvad ka Lätis, Leedus, Venemaal, Kasahstanis ja novembrist ka Ukrainas.
Firmakaupluste ketiga Shishi Shop alustasime alles aasta tagasi ja esinduspoode on seni kaks: Almatõs Kasahstanis ja Venemaal Stavropolis. Shihi Shopilt ootan lähitulevikus kiiret arengut ja loodetavasti avame poe ka Tallinnas.

Töötate peamiselt kunstlilledega, milline roll on Teie elus pärislilledel?
Ma ei ole kunagi tahtnud ja pole ka mõtet päris- ja kunstlilli võrrelda. Mõlemad on head, aga sobivad erinevatesse
situatsioonidesse. Küll on minu arvamus see, et pigem ilusad kunstlilled kui õnnetu väljanägemisega elusad lilled. Kodus laua peal on mul enamasti eluslilled, elus puud aga kodus vastu ei pea: õhk on keskküttega korteris liiga kuiv ja vähese valgusega talved Eestimaal pikad. Kui silmaga vahet ei tee, ei näe ma ka mingit põhjust, miks peaks kunsttaimi häbenema.

Mis jääb Taivo Pilleri elus väljapoole lilli?
Praegusel ajal väga palju ei jäägi: põhiosa ajast kipub töö peale minema. Seda ei saa päris öelda, et elu käib mustri tööle-magama-tööle järgi. Loomulikult on töö kõrval ka muid rõõme ja elu piisavalt: sõbrad, väljas ja kontsertidel käimine, sügisesed seenelkäigud. Küll saab õige varsti mul olema maakoht, kuhu nädalavahetusteks linnasaginast eemale pageda. Siis hakkavad tekkima ehk ka muud asjad, sest nii kaua, kui linnas oled, elad linnaelu rütmis, millest niisama lihtsalt välja ei pääse.

Kuidas ennast laete?
Väga hästi mõjub mulle Eestist ära olemine, mida juhtub päris sageli, ka töö tõttu. Tihtipeale teen sama tööd teises riigis, kuid situatsiooni- ja kohamuutus mõjub hästi ning tagasi tulles on siin edasi tegutsemiseks palju rohkem jõudu ja värskust. Ärakäimised annavad ka võrdlusmomendi: pika tiiru pealt tagasi tulles vaatad asju teise nurga alt.

Kas Taivo Pilleril on mõni eeskuju?
Eeskujusid on olnud aja jooksul väga palju, aga eks aegade muutudes ja ka ise arenedes eeskujud vahetuvad. Varasemal ajal on nendeks inimesteks olnud peamiselt lilledega seotud persoonid nagu Daniel Ost ja Linda Johnsen. Kuid praegu on see inimene Arvo Pärt. Kui te pole veel tema plaati “Da pacem” kuulanud, siis kuulake, ja usun, et mõistate isegi, miks.

Autorialbumis "Brides in Bloom" (Pruudid õites") lähenes Taivo Piller pulma- ja pruuditeemale üllatava värskuse ning provokatiivsusega. Seaded, millest igaüks on kunstiteos, toovad lillefotograafia lähemale moele ja disainile.













Tekst: Kadri Tamm
Fotod: Karl Anton, Andras Kralla, Toomas Volkmann
SISUSTAJA - Äripäev eriväljaanne
www.aripaev.ee/3757/erileht