Artiklid ja uudised

Kuidas valida toataimi

Kuidas osta toataimi ja mis nendega kodus teha
Aarne Kähr, aednik
Fotod: Tiit Koha

Taimed toovad tuppa elu, lõhna, värvi ja mugavust, kuni nad on terved ja ilusad. Oma kodu mikrokliimat on raske muuta taimedele sobivaks, kergem on valida õige taim.

Sageli ostetakse toataim, kes kaupluses silma jääb ja kes oma välimuse poolest tuppa näib sobivat, midagi teadmata taime päritolust või vajadustest. Paljud neist hakkavad oma uues elukohas kuu-paari pärast kiratsema või hukkuvad hoopis. Pererahvas jääb lillelaua ees kurvalt mõistatama: millest nende hoolealustel küll puudu jäi?

Sissejuhatus lillepoes
Sisehaljastuses on omad trendid nagu igal muul elualal: lillelaudagi saab ajakohastada ja mõne trenditaimega täiendada. Praegu kasvatatakse toas palju leht-dekoratiivtaimi. Moekad on palmid, sõnajalgadest nefroleebid, kummi- ja draakonipuud oma paljude sortidega, noliina, diifenbahhia, rohtliilia ja veel paljud teised.
Toataime ostes loe kõigepealt etiketti, et teada saada taime soojuse- ja valgusevajadus nii suvel kui ka talvel. Kui müüja ei oska taime kohta küllaldast ja usaldusväärset informatsiooni anda, siis jäägu väljavalitu esialgu parem ostmata.

Vajalik teave
· Kui suureks taim kasvab: kas ta mahub tulevikus ka tuppa ära?
· Taime tervis: lehed peavad olema täiesti terved ja ühtlase koega. Kolletuvad lehed näitavad, et taim on ohtlikult kaua kannatanud kuiva käes. Pruunikate laikudega lehed viitavad ülekastmisele pikema aja jooksul. Kontrolli, ega lehtede allküljel pole märki kahjurputukatest.
· Päritolumaa ja kasvukoht: kõrbe-, mäestiku-, troopilise alusmetsa puu, põõsas või püsik räägib taime nõudmistest valguse, mulla ja niiskuse järele. Sellest sõltuvad ka talvitumistemperatuuri eelistused. Meie kohus on talle luua loodusega ligilähedane kasvukoht.
Talvel taime transportides paki ta soojalt sisse, et troopikaelanik enne uude koju jõudmist ära ei külmuks. Kui väljas on üle 15 kraadi külma, võiks ostmiseks oodata soojemat ilma. Suvel ära pane taime palavasse autosse!
Pane päikeselembesed taimed toas mõneks päevaks võimalikult valgesse kohta, kuid mitte kohe päikese kätte, et nad saaksid umbes nädala uue kasvukohaga kohaneda.

Ettevaatust mürgiste taimedega!
Jälgi, et sinu tuppa ei satuks taim, kellega võib hiljem tekkida probleeme. Toataimedest põhjustatud astma ja allergiline nohu on haruldased, kontaktdermatiiti esineb veidi sagedamini. Seda aga peamiselt vaid siis, kui teha taim katki või seda lausa närida. Tähelepanelik võiks olla, kui kodus on väikesed lapsed.
Mõned hoiatavad näited:
diifenbahhia väga mürgine mahl põletab nahka
amasoonase alokaasia mahl on mürgine ja võib nahka ärritada
ebakrooton on väga mürgine
turd jatrofa mahl on söövitava toimega.
Nahka ärritavat mahla võivad välja ajada ka mitmed kummipuud. Agaavi-, kaktuse- ja aaloeastlad võivad samuti tekitada nahapõletikku. Ära osta koju kuld-viigikaktust, kui peres on väikseid lapsi. Sel kaktusel küll puuduvad astlad, aga kidaliste glohhiidide kimbud võivad taimega kokkupuutel lenduda ja tekitada tõsiseid tervisehäireid.
Allergeenideks ruumides on osutunud mitmed tuntud toataimed: tsitruselised, sõnajalad, pelargoonid, priimulad.

Milliseid toataimi osta?
Toataimed jagatakse subtroopilise ja troopilise päritoluga rühmaks. Lähistroopika ehk subtroopika taimed suvitavad meelsasti õues, talvel vajavad nad valgusküllast jahedat ruumi, kus soojakraadid ulatuvad 5-10. Kõige õigem oleks neid taimi kasvatada suvel rõdul või terrassil ja sügisel viia talveaeda. Eluruumides, kus sooja on pidevalt üle 15 kraadi, õhk on niiske ja nelja kuu vältel jagub loomulikku valgust 6-7 tundi ööpäevas, venivad lähistroopika taimed välja ning haigestuvad kergesti. Siia rühma kuuluvad tsitruselised (apelsini-, sidruni- ja mandariinipuu), inglitrompet, fatsia, luuderohi, klorofüüt, noliina; palmidest karuspalm, datlipalm, kääbuspalm, helksiine, kalanhoe, pelargoon, tradeskantsia; enamik kaktusi ja teisi sukulente, osa sõnajalgu nagu adiantum ja äärisjalg. Vaid mõne kraadi sooja vajavad talvel asalea, alpikann, fuksia, loorber, kannatuslill, aukuuba, kameelia, oleander.
Troopikataimed jagunevad kahte suurde rühma. Esimese neist moodustavad taimed, kes vajavad talvel vähemalt 18 kraadi sooja ja väga niisket õhku. Ideaalne on kasvatada neid taimi talvel soojas talveaias või kinnises taimeaknas toas.
Tavaruumides kasvatades peab neid sageli piserdama. Siia kuuluvad paljud bromeeliad, flamingolilled, osa orhideedest, selaginellid ja paljud teised troopilised eksoodid.
Teise rühma kuuluvad need troopilised taimed, kes saavad aasta ringi hakkama 18-20kraadises toas ilma erinõudmisi esitamata. Need on meie tuntud toataimed nõelköis, kummipuud, filodendronid, säntpoolia, havisaba; veidi võõramad diifenbahhia, draakonipuu sordid, kalatea, maranta, süngoonium, ebakrooton, kruvipuu ehk pandan, osa bromeelialisi nagu gusmaania, ekmea; osa sõnajalgu nagu nefroleep ja sarvsõnajalg.
Osa taimi talvitub ühtviisi hästi nii jahedas kui ka soojas ruumis, näiteks lehtliilia, kliivia, hibisk, abuutilon jt.
Eri maade toalilleraamatud soovitavad paljude taimede puhul väga erinevaid talvitumistingimusi. Nii valgus- kui ka soojusrežiim eri kliimavöötme elamutes kindlasti erinevad, kuid sageli püütakse laiendada ühe või teise taime ostjaskonda, soovitades taime võimalikult erineva mikrokliimaga ruumidesse.
Seoses uute ja mõjusamate väetiste kasutuselevõtuga ongi toataimede kasvatamine eri mikrokliimaga ruumides laienenud, aga kuskile jäävad siiski piirid.

Sisestatud: 24.01.2005

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

vaata kõiki