UUSTULNUK NÕMME MÄNDIDE ALL

Valge maja Nõmme mändide all ei tähenda tingimata neofunktsionalismi, tõestab arhitekt Martin Aunini projekteeritud eramu abil Liina Jänes.

Kahe tänava kohtumisnurgas oli varem suur räämas kinnistu, mis jagati kolme eramu vahel. Esialgu pidi arhitekt Martin Aunin kavandama kõik kolm eramut sarnases võtmes, et tekiks tervikliku hoonestuse ja haljastusega ala. Praeguseks on valmis vaid üks majadest, mis loodetavasti näitab kvaliteetset suunda teistelegi.

Uus säravvalge maja on pööranud tänava poole selja – mõlemad tänavale näha olevad fassaadid on suletud ilmega. Pilku püüab vaid muutuva kõrgusega karestatud betoonpind. Seevastu aia poole avanevad täies ulatuses ainult klaasfassaadid.

Vormiliselt on selle maja juures kõige põnevam mängimine murtud pindadega – looklev katusemaastik, mis läheb räästa juures üle siksakiliseks seinaks. Needsamad murtud pinnad annavad iseloomu ka siseruumidele. Elutoa kõrgusest on saanud niimoodi muutuv suurus vahemikus 3-3,8 meetrit.

Sümpaatne on see, et ruumiprogrammiga ei ole üle paisutatud. Perenainegi naljatab, et nad elavad kööktoas. Tegelikult on majas neli tuba, mis on kahe hoonetiiva vahel jagatud. Avalikud ja privaatsed ruumid on niivõrd hästi tsoneeritud, et neid viimaseid, magamis- ja vannitube, esialgu ei märkagi.

Esikusse sisenedes püüab läbi klaasseina kohe pilku kõrge eluruum, mis jätkub köök-söögitoaga ja pikeneb peale vaheseina omakorda basseiniruumiks. Kõik on paigutatud ühele sirgele ja tulemus mõjub veenvalt.

Kogu hoovifassaad on roheka varjundiga päikesekaitseklaasist. Nii magamistuba, elutuba
kui basseiniruumi eraldab välisruumist üksnes põrandast laeni ulatuv klaassein. Sise- ja välisruumi tugevat seotust rõhutab ka diagonaalselt paigaldatud põrandalaudise samasuunaline jätkumine teispool klaasfassaadi, terrassil.

Teine ja vaat et kõige olulisem aspekt selle maja juures ongi õnnestunud tsoneerimine. Maja on arhitekti sõnul nö krundile laotuva planeeringuga. Hästi on omavahel suhestatud maja ja krunt, loogiline on ruumide paigutamine üksteise ning tänava ja hoovi suhtes. Põhiplaanilt on maja ligilähedaselt V-tähe kujuline. Selline liigendatus majaplaanis tekitab mõnusad varjatud terrassid ja neid on selle maja ümber lausa kolm. Üks, nö sissepääsuterrass, paikneb tänava pool, ülejäänud kaks aga privaatselt aia pool, teine teiselpool maja. Nii saab õdusat õuesolemist nautida põhimõtteliselt kogu päikese päevase teekonna vältel. Aiapoolsed terrassid on puitkattega ja ääristatud valgete terrazzobetoonist plaatidega. Lõunapoolsel terrassil asub majaga sobiv välikamin. Terrassi kohal ripuvad soojuslambid, mis pikendavad välisruumi kasutusaega veelgi.

Hoovi pool on pilgupüüdjaks peegelsile ja läikiv räästapind, materjaliks valge anodeeringuga alumiinium. Kohati laieneb räästas seinapinnaks ja moodustab roheka klaasiga kontrastis sakilisi kujundeid. Aiast avanevad majale kõige efektsemad vaated, nii valgel kui pimedal ajal. Kõik materjalid on rõhutatult kvaliteetsed. Välisseinte materjalid liiguvad edasi ka siseruumidesse. Elutoas on näiteks püstlaudise mustriga väga korralikult valatud betoonsein – hea rahulik taust maalikogule. Niivõrd peen läbimõeldus plaanis, vormis, detailides ja materjalis, ei iseloomusta just paljusid arhitekte. Martin Aunin on aga selle poolest lausa tuntud.

Krunt on tervikuna väga hästi planeeritud ja kõik plaanid ka ellu viidud. Vahetult maja ümber on puitterrassid, kaugemal paikneb vabalt vooklev veesilm, madalad künkad põõsastaimedega, pergola jms. Majaesistel käiguteedel köidab pinnakattena tahutud valge munakivisillutis. Selline erineva struktuuriga pindade kasutamine kõrvuti annab väga väljapeetud tulemuse – karestatud betoonivalu, peegelsile alumiiniumi pind, puitterrass ja munakivisillutis jm.

Kokkuvõttes seostuvad selle majaga mitmesugused tunded. Esimese hooga tundub, et hoone lahendus on iseloomulik rohkem selle arhitektile kui piirkonnale. Kindlasti ei ole siin tegemist traditsioonilise Nõmme miljöö taastootmisega, vaid end selgelt kaasaegsena määratleva majaga. Tippklassi arhitektuur, mis meenutab mõneti Soome tuntud arhitekti Reima Pietilä loomingut selle parimas mõttes. Tänavavaadete sulgemine ja maja aia poole avamine on mõneti lõunamaine võte, kuid miks mitte kasutada seda ka meie vähese
päikese maksimaalseks püüdmiseks ja privaatse aia loomiseks. Eramurajoonides, sealhulgas Nõmmel tavapäraselt defileerivate turvaliste valikute kõrval on see maja end vaikselt krundile poetanud, kuid jõuliselt kehtestanud.


Fotod: Arne Maasik ja Kaido Haagen
www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=967