Peeter Jalaka eine rohelisest

Kui Peeter lauda istub, ootab seal võimaluse korral ikka mahepõllumajanduslikult kasvanud toit, sest see lihtsalt maitseb palju paremini ja on toiteväärtuslikum. Sõna „mahe” või „öko” taga pole aga pelgalt maitse-eelistus, vaid rahvusvaheliselt üheselt mõistetavad kasvatus- ja tootmispõhimõtted.

Peetri mõlemas restoranis kasutatakse võimalikult palju ökoloogiliselt puhtaid tooraineid, mis suuresti pärit tema enda naabrite põllumaalt. Kuigi jah, eks talvel on see pisut raskendatud, sest värsked asjad ju sel ajal mahedalt ei kasva. Poes müüdava rohelise kraami kohta on Peeter pisut sapine, et „ega sellel kupli all kasvanud salatil ju mõtet ega õiget maitset pole”. Seepärast peakski toitumisel lähtuma kliimast – suvel, kui vajame vähem energiat, saab edukalt värskest ja rohelisest söönuks. Talvel aga võiks süüa rohkem juurvilja ja ka liha.

Peetri olulisemateks põhimõteteks on seega eelistada hooajalist, kodu lähedal ja mahedalt kasvatatud toorainet. Peeter rõhutab, et intensiivpõllumajanduse tulemusel pestitsiidide toel valminud tooraine puhul pole mingit vahet, kus see kasvanud on – tegemist on ju kemiseeritud toiduainega, millel puudub individuaalsus. Linnainimesele, kellel endal peenramaad või seda omavaid naabreid pole, soovitab ta nõuda poodidest rohkem mahekaupa, siis kasvatab ka kohalik põlluharija seda järjest rohkem.

Et käes on kevadine paastuaeg, soovitab Peeter organismi puhastada ja piirata raskete lihatoitude söömist. Peetrile maitseb hästi kerge värske salat grillitud kitsejuustu või tofuga. Kitsejuust sobib salatitesse hästi ja on üks tema lemmikuid. Klassikalisele praele (lihale-kartulile) eelistab ta pigem mõnd taimetoitu – variante huvitava taimse roa valmistamiseks on loendamatult.

Toiduvalmistamise viisidest eelistab Peeter võimalikult vähe ja kiirelt töödeldud, pigem toorest toitu. Väga tervislik ja maitsev valmistusviis on vokkimine. Lapsepõlve lemmik, pikalt valmiv ühepajatoit, ei tundu täna enam kuigi ahvatlevana... Mikrolaineahju-toidu kohta ütleb ta (lootuses, et need on tänaseks köökidest kadunud), et sama hästi võiks ju plastmassi süüa.

Kevadine salat röstitud tofu ja rabarberi-vinegretiga
NELJALE

200 g maitsestamata tofu juustu
1 pott Frillice salatit
1 pott Lollo Rosso salatit
1 pott verevat oblikat
5-6 värsket spinati lehte
12-14 kirsstomatit

Vinegrett:

100 g värsket rabarberit
100 ml külpressitud oliiviõli
soola, pipart
mett

- Lõika tofust õhukesed viilud, maitsesta soola, pipra ja meega ning rösti pannil kergelt kuldpruuniks.
- Pese ja nõruta salatilehed ja rebi väiksemaks, lõika kirsstomatid neljaks.
- Vinegreti valmistamiseks puhasta rabarber ja tükelda väiksemaks ning purusta saumiksriga (või köögikombainis) ühtlaseks massiks. Lisa vähehaaval juurde õli, pidevalt segades. Lõpuks maitsesta soola, pipra ja meega.
- Pane salatilehed kaussi, lisa kirsstomatid, peale pane rabarberi-vinegrett. Sega salat õrnalt läbi ja jaga taldrikutele. Viimasena lisa röstitud tofu laastud. Kaunista maitserohelisega.


Kodu-aed.ee
Tekst: Ingrid Lepp
Fotod: Indrek Kasesalu
www.kodu-aed.ee/est/kokaraamat/?newsID=6706