Murukatus töötab katusealuses toas loodusliku kliimaseadmena

Murukatus hoiab külmaga sooja ja leevendab palavusega katusealustes ruumides kuumust.


“Tänapäeval ehitatakse üldiselt kahte tüüpi murukatuseid – intensiivseid ja ekstensiivseid,” sõnab OÜ Viikon juht Rein Mirka. “Intensiivseid murukatuseid kasutatakse uute hoonete puhul, sest paksust, alates 35 cm mullakihist tingitud raskus nõuab spetsiaalset katusekonstruktsiooni. Selline katus võimaldab rajada lausa terveid parke lillepeenarde ja puude ning põõsastega.”

Ekstensiivse ehk kerghuumusest murukatuse saab aga paigaldada ka olemasolevale vettpidavale katusekattematerjalile.

Kerge murukatuse ehitamisel paigaldatakse vettpidavale juurestikukindlale aluskihile ehk geomembraanile drenaaþikiht, millele omakorda mullaosakesi filtreeriv kiht – geotekstiil, mis laseb küll vee läbi, aga takistab sinna ummistusi tekitavate mullaosakeste sattumise.

Geotekstiili peale pannakse niiskust siduv kiht ja sellele omakorda substraadikiht, millesse külvatakse või istutatakse taimed. Kasvupinnas, mis koosneb huumusest, poorsetest kivimitest, liivast ja savist, peab tagama taimede kasvuks kõik vajaliku.

Ekstensiivsele murukatusele sobivad eelkõige loopealsetel kasvavad taimeliigid, mis taluvad põuda ja ka paduvihma. Üsna sageli pannakse murukatusele kukeharja, liivateed, mitmesuguseid nelgilisi, kellukaid, kõrrelisi jt alvaritaimi.

“Eksklusiivse murukatuse taimestiku võib kujundada erineval ajal õitsevate taimedega – näiteks juunis on katus kollast, juulis lillakat, augustis punast tooni,” pakub Rein Mirka.

Muidugi on erilise taimvaibaga kaetud murukatused kallimad. Arhitekt Vahur Sova on projekteerinud mitu murukatusega maja.

“Eelkõige on mitmekesise taimestikuga murukatustel kaunis visuaalne väärtus,” nendib Sova. “Selline katus reguleerib sadevete hulka ega ujuta pinnast üle, imades vett nagu käsn ja hakates seda siis tasapisi välja laskma. Murukatusel on ka head akumulatsiooniomadused – näiteks annavad katuslaed sõltuvalt ilmastikust palavatel päevadel soojust ära ja külmal ajal jällegi hoiavad soojust.”

Ka Mirka hinnangul võib murukatust pidada looduslikuks kliimaseadmeks. “Kuuma ilmaga jahutavad murukatused katusealuseid ruume. Vihmamärjale katusele paistev päike põhjustab peale vee aurustumise ka soojuse ärakandumise, mille tulemusena muutuvad katusealused ruumid jahedamaks,” tõdeb Mirka.

Alguses vajab ekstensiivne murukatus ikkagi hooldust ja pärast taimede külvamist tuleb katust senikaua kasta, kui taimejuurestik on välja arenenud. “Et murukatus kasvaks silmailu pakkuvaks taimevaibaks, tuleb alguses teda ikkagi kasta, ja kui vaja, siis ka niita. Eriti mereäärsetel tuulistel aladel peab põuastel perioodidel taimkatet hoolega niisutama,” sõnab Sova.

Tavalise taimkattega ekstensiivse murukatuse ühe ruutmeetri hind koos paigaldusega maksab ligi 700 krooni.

“Need, kes teevad ise katuse ja ostavad ainult materjali, saavad muidugi odavamalt,” ütleb Mirka. “Üldiselt kujuneb väiksemate murukatuste ruutmeetri hind kõrgemaks ja suurematel soodsamaks,” täheldab ta.

Arhitekt Indrek Allmann näeb murukatuste kasutamisel eelkõige nende esteetilist külge.

“Nad on nägusad, ent Eestis kallid,” nendib Allmann. “Nende projekteerimisel tuleb lähtuda ümbritsevast.”

Murukatuse saab ise meisterdada

Ekstensiivse murukatuse tegemine pole üleliia keeruline ja selleks vajaminevaid tarvikuid – geotekstiili, kivivilla jm – on saada nii ehitusmaterjalide kauplustes kui ka murukatuste ehitamisega tegelevates firmades.

Murukatuse paigaldamist alustatakse geomembraani sulatamisega või kinnitamisega lamekatuse kõrgema serva külge, olenevalt katusematerjalist kas tüüblite või klambritega. Järgmised kihid laotakse selle peale.

Ekstensiivkatuse erinevad kihid on ise paksusega. Geomembraani ja -tekstiili kihi paksus on 2 mm, drenaaþikiht 2 cm, kasvupinnas 10–15 cm. Kasvupinnas koosneb huumusest, poorsetest kivimitest, liivast ja savist.

Erinevalt ekstensiivsest murukatusest võib intensiivsel murukatusel ka looduslikku mulda kasutada.

Ekstensiivse murukatuse rajamine lamekatusele või madala kaldega katusele:

-Geomembraan on vettpidav juurestikukindel aluskiht. Murukatuse paigaldamist alustatakse geomembraani sulatamisega või kinnitamisega lamekatuse kõrgema serva külge, olenevalt katusematerjalist kas tüüblite või klambritega. Geomembraanile paigaldatakse drenaaþikiht (2 mm).
-Drenaažile paigaldatakse geotekstiil (2 mm).
-Geotekstiilile paigaldatakse niiskust siduv kiht (kivivill).
-Niiskust siduvale kihile pannakse kasvupinnas (10–15 cm) ehk substraadikiht, mis koosneb huumusest, poorsetest kivimitest, liivast ja savist. See peab tagama taimede kasvuks vajaliku.
-Intensiivse murukatuse rajamisel võib vabalt looduslikku mulda kasutada.
-Geotekstiile ja -membraane müüvad pea kõik murukatustega tegelevad katusefirmad.

www.aripaev.ee