Artiklid ja uudised

Sügishooletus rikub elamist

Sügishoolduseta maja katus ja rennid jäätuvad ning umbes katel lakkab töötamast.


"Lehed-okkad katuselt ning rennidelt ära - see on esimene asi, mida peab tegema enne külmade tulekut," osutab katuseid paigaldava OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla olulisimale katuse sügisesel hooldamisel. Eriti plekk-katuste puhul hakkab kogunenud leherisu lagunemisel söövitama katuse plekki, kuni roostetamise ja mulgustumiseni.
Näiteks pärast pisikest vihmasabinat kaua nirisevad vihmaveetorud annavad märku ummistunud rennidest ja vihmaveetorudest.

Jäätuv sodi rikub rennid

Aedla soovitusel tuleks katust ja renne puhastada sügisel kaks korda: lehtede langemise ajal ja enne talvekülmasid.
Külmade saabudes risu tõttu katusel ja rennides seiskunud vesi aegamisi jäätub ning vee äravoolukohtadesse kuhjuvad rasked jääkogumid.
Moodustuvad jääpurikad ja jääkogumid rikuvad katte ning koormavad kaldrennid üle, kuni need viltu vajuvad või alla pudenevad. Viltuvajunud ripprennid hakkavad sulaajal liitekohtadest lekkima.

"Kui talvel tekivad puhastatud katusele purikad, siis on seinte-lae soojustus või akende tihedus nõrk. Kevadised purikad on loomulikud," selgitab Aedla. Soojenduskaableid peab ta abivahendiks, kui katus on madala kaldega ja valitseb sulavee katusekatte vahele valgumise oht.

Kui katusepealne valtsrenn toimib ka nõutava lumetõkkena, siis ripprennide puhul soovitab ta veel sügiselgi lisada puuduva lumetõkke. Võib ju katuselt alla langev lumelaviin kaitseta ripprenni kõverdada.

Puhas katel jääb tootlikuks

Sanitaartehnikat müüva ASi FEB hulgimüügi kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu hinnangul tuleb enne kütteperioodi lasta õlikateldel ja gaasikateldel vaadata üle pihustid ja filtrid, tahkeküttekateldel ja pelletikateldel puhastada koldelõõrid.

"Kui katel paistab hoolduseta vabalt töötavat kolm aastat ilma tõrgeteta, siis jõuluõhtul ütleb ta kindlasti üles," hoiatab ta katla korralist hooldust ära jätmast.

Põleti pihustite ja sõela hoolduse võiks Sarapuu meelest jätta spetsialisti teha, et säiliks katla kõrgeim kasutegur ja töökindlus.

Eesti Korstnapühkijate Koja esimees Leo Kalme paneb majaomanikule südamele, et traditsioonilised ahjud-pliidid nõuavad kindlaks toimimiseks aastas kaks korda puhastust.

Lahtistest tuulutusavadest tulevad sisse rotid

Tarmo Andre Elvisto
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja

Kui tänapäevased aknad on üsna tihedad, siis vanemad aknad vajavad tavaliselt igasügisest pragude tihendamist, et vähendada soojakadusid, aga ka vältida jääpurikate teket.
Keldrita lintvundamendi ja puitpõrandaga maja omanikul tuleb teada, kus on sokliseinas põrandaalused tuulutusavad. Igal sügisel tuleb muidu kevadeti avatavad tuulutustorud sulgeda. Kuna sügiseti kipuvad hiired ja rotid tuulutustorusid pidi majja tungima, ei tasu nende sulgemisega viivitada. Sulgemise märgiks on esimesed külmad. Kindlaim on panna suvel ava ette kaitseks näriliste eest tuulduv traatvõrk. Talvel sobib selleks paremini luuk või kork. Villaga toppimine pole hea, siis tekib kondensaat. On ju sulgemise mõte vaid peatada külm tuuldumine põranda all.

Pane tähele

-puhasta katus, vihmaveerennid ning -torud lehesodist ja okastest
-lisa puuduv lumetõke
-puhasta korsten
-puhasta ahjulõõrid
-hoolda keskküttekatel
-sulge vundamendi tuulutusavad
-tihenda vajadusel aknad

www.aripaev.ee

Sisestatud: 04.09.2008

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki