Enim nõutakse tavaprofiiliga kuuselauda

Eesti tingimustes sobib horisontaalseks välisvoodrilauaks hästi kuusepuust poolpunnlaud.


Välisvoodrilaua ostja saab täna valida peamiselt kuuse- või männipuust erinevate profiilidega laudade vahel. "Põhiliselt ostetakse poolpunnlauda," ütleb ASi Puumarket osakonnajuhataja Meelis Kaupmees. "Täispunnlaua eelistajad arvavad enamasti, et see on tuulekindlam. Tegelikult ei ole voodrilaud aga tuule takistamiseks mõeldudki, selleks on tuuletõkkeplaat."

Täispunnlauda tasub eelistada vertikaallaudise puhul. "Üldiselt on siin oma osa mängida ka moel, mõnel aastal ostetakse rohkem üht, teisel teist," nendib ASi Puukeskus müügijuht Eero Rakaselg.

Kauplustes pakutakse täna nii peensaetud kui ka sileda pealispinnaga voodrilaudu.

"Kui on soov puidu struktuur kaitsevahendi all nähtavale jätta, sobib sileda pinnaga voodrilaud, värvi alla minev laud aga võiks olla peensaetud pinnaga," juhendab Kaupmees. "Hinda see suurt ei mõjuta, pigem on selles küsimuses määrav materjal ning laua paksus."

Hea valik on ka eelvärvitud voodrilauad. "Inimesed arvavad sageli, et saavad ise värvides tunduvamalt odavamalt läbi. Paraku unustatakse arvestada oma tööaega, tellingute üleval olemise aega, kruntvärvi hinda," hoiatab Kaupmees. "Levinud viga ongi kruntvärvi ära jätmine, seda aga ei tohiks mingil juhul teha. Seepärast pakutakse lisaks eelvärvitud voodrilaudadele ka eelkrunditud varianti neile, kel endal laudade mitu korda katmiseks aega napib."

Eelvärvitud voodrilaudade toonivaliku saab teha värvikataloogi järgi, valik on siin väga lai. Erilisi toone saab ka spetsiaalselt kokku segada.

Tavalised lihtsa profiiliga välisvoodrilauad maksavad keskmiselt 110 kuni 140 krooni ruutmeeter, eelvärvitud laua eest tuleb tasuda umbkaudu 160 kuni 200 krooni ruutmeetri kohta.

Välisvoodrilaudade levinumaid igapäevaprofiile on umbes kaheksa, eriilmeliste spetsiaalprofiilide eest tuleb ka rohkem kukrut kergendada.

Laudade kinnitamisel tuleb meeles pidada tuulutusvahe olulisust: nii horisontaal- kui ka vertikaallaudise puhul on soovitavaks tuulutusvaheks 18 kuni 25 millimeetrit.

"On ka juhtunud, et võhiklikud töömehed on paigaldanud laua, soon üles, siis aga imestatakse, miks laudis ei kesta," õpetab Eero Rakaselg.

Eestisse sobib kuusest voodrilaud

Välisvoodrilaua materjalidest ostetakse Eestis kõige rohkem mändi ning kuuske. "Meie soovitame enamasti siiski kuusest laudu," pakub ASi Puumarket osakonnajuhataja Meelis Kaupmees. "Need on soodsamad, vastupidavamad ja meie kliimas sobilikumad."

Männipuu on kuusepuust pehmem, seetõttu eelistavad seda materjali erilise profiiliga laudade soovijad. Kuusepuust nii erilise profiiliga laudu toota ei saa. "Päris palju tellitakse eriprofiiliga männipuust välismaale freesprussmajade katmiseks," lausub ASi Puukeskus müügijuht Eero Rakaselg.

Samas on kuusest välisvoodrilauad männist voodrilaudadest umbkaudu 20% madalama hinnaga. "Korralik mänd on juba toormaterjalina kallim," nendib Kaupmees. Voodrilaua välispinda võrreldes on männipuu vaigulisema struktuuriga, sel on vähem oksi ning need paiknevad korrapärasemalt. "Samas on kuuse oksad väiksemad ja oht, et need kuivades välja kukuvad, on väiksem," sedastab Kaupmees.

Aasta-aastalt eelistatakse üha laiemaid laudu

ASi Puumarket osakonnajuhataja Meelis Kaupmehe hinnangul eelistab ostja üha laiemaid välisvoodrilaudu. "Veel paar aastat tagasi osteti enim 95 millimeetri laiust lauda. Täna on levinuim 120millimeetrine laius," täheldab Kaupmees.

Tema hinnangul on näha ka selle trendi jätkumist: "Üha rohkem otsitakse nüüd ka 145 millimeetri laiust lauda," kirjeldab Kaupmees. "Selline seaduspära kehtib lisaks välisvoodrilaudadele ka sisevoodrilaudade ning põrandalaudade kohta."

Laiade põrandalaudade eest on ostja nõus maksma ka üsna soolast hinda.


www.aripaev.ee