Artiklid ja uudised

Vundamendi määrab pinnas

Lintvundmamendist kallim pinnapealne plaatvundament nõuab eeskujulikku soojustust ja korralikku aluskihti.

"Absoluuti määrata ei saa," iseloomustab lintvundamentide ja plaatvundamentide eelistamist Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli dotsent Valdo Jaaniso.
Majale vundamenti tehes peab tutvuma pinnasega, kuhu soovitakse ehitada. Kui Soomes nimetatakse moreeniks liiva ja kruusa, siis Eestis on selleks tema kinnitusel savikas pinnas, mis aga on väga külmakerkeline. "Kui pinnasevesi on ikka liiga maapinna lähedal, siis mina plaatvundamenti ei teeks," jääb Jaaniso savikal pinnasel paikneva vundamendi suhtes skeptiliseks.

Lintvundament lihtsam

Lintvundament on küll töömahukam, kuid odavam. Lintvundamendi puuduseks on töömahukad kaevetööd. Plokkidest lintvundament päästab samas raske tõstetehnika kasutamisest.

Teisalt sobib lintvundament pea kõigi suuremate ja raskemate hoonete kandmiseks. Keldri puhul on lintvundament ainumõeldav. Selle ehitamisel saab peale käsitsi tehtud valuvormidega valatud taldmiku ülejäänud vundamendimüüri laduda müüritisena.

"Lintvundamendi saab erinevalt plaatvundamendist viia allapoole külmumissügavust," selgitab Jaaniso lintvundamendi suuremat külmakindust. Kui plaatvundament on piisavalt jäik, siis ei tohiks tema sõnul miskit hullu juhtuda, vaid maja kerkib tervikuna mõned sentimeetrid. Külmakerkeid aitab vältida hoolikas plaatvundamendi soojustus.
Erinevalt plaatvundamendist mõraneb külmumispiirist madalama lintvundamendiga maja kergesti. Selle vältimiseks eeldab madal lintvundament omakorda eeskujulikku soojustust.

Üldjoontes on Jaaniso tõdemusel Eestis erinevalt Soomest väikehoonete vundamendid läbi uurimata. "Suurim oht vundamentidele on ikkagi vee mõju," arutleb Jaaniso vundamentide olukorra üle.

Plaatvundament kiirem

Kui lintvundament võidab aluspinnase osas juba sügavuse abil - on ju sügavamad kihid tihedamad - siis plaatvundament eeldab korralikku aluspinnast ja killustikupatja. Ebaühtlase aluspinnase eemaldamise järel võib Jaaniso sõnul plaatvundamendi rajada edukalt niiskele mittesavikale pinnasele.

Vanadel küünidel eemaldati ju samuti lahtine mullakiht ja betoon valati otse kindlamale pinnasele, meenutab Jaaniso. "Põhja-Eesti lubjakivi peale võib plaatvundamendi otse teha. Seal pole vajadust hakata lintvundamenti kivi sisse uuristama," leiab ta.

Eramute juures domineerib lintvundament

Viktor Froidenberg, BAU Services OÜ peainsener
Lintvundamendi aluspinnasetööd sõltuvad sügavusest, pinnase püsivusest, pinnasevee kõrgusest.
Olenevalt pinnase niiskusest tuleb kasutada ühte või kahte 30-40 sentimeetri paksust killustiku aluspatja.
Kui veenivoo pinnases on ikka väga kõrge, tuleks eelistada plaatvundamenti, mis on küll kallim, kuid püsivam.

Rainer Hartikainen, Harts Ehitus OÜ juhatuse liige
Üldiselt domineerib eramute juures lintvundament, mis on oluliselt odavam. Praktikas tehakse lintvundamendi taldmik raudbetoonist, vundamendimüür fiboplokkidest. Plaatvundament eeldab kallimaid materjale. Juba ainuüksi valuvormid on siin erilised.
Probleem üldse on hoopis drenaaži tegemata jätmine.

Ardi Sillaorg, eramuomanik
Minu eramul valmis lintvundament. Kui palju see otseselt maksma läks, ma ei tea, sest tasusin terve maja eest korraga.
Vundamendi müür tehti fiboplokkidest, sisse valati raudbetoonist põrandapaneel koos vesiküttega. Vundamenditööd vältasid paar päeva, see järel kuivas see kaks nädalat.

Mis on mis

Lintvundament:
Maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist.

Plaatvundament:
Kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale.

Võrdlus

Lintvundament

Eelised:
-kannab massiivsemaid ehitisi
-sobib keldri ehitamisel
-allpool külmumispiiri ei nõua korralikku soojustust
-odavam

Puudused:
-töömahukam
-kardab ebaühtlast vajumist
-pealpool külmumispiiri nõuab korralikku soojustust

Plaatvundament

Eelised:
-sobib väiksematele eramutele
-sobib ebaühtlaselt vajuvale pinnasele
-vähem töömahukas

Puudused:
-nõuab eeskujulikku soojustust
-kallim



www.aripaev.ee

Sisestatud: 11.09.2008

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki