Katusehaljastusele tasub mõelda enne ehitust

Katusele taimede istutamisel peab teadma katuse kandevõimet. Tavaline muld on raske ja eriti raskeks muutub see vihma ja lumega. Et majale mitte liiga teha, tuleks kõigepealt hinnata katuse kandevõimet ja pidada nõu maastikuarhitekti või maja projekteerinud arhitektiga.

* Haljastatud katus koosneb mitmest kihist: esiteks vee- ja juurekindel isolatsioonimaterjal, seejärel kaitse-, drenaaži- ja filtrikihid, kasvupinnas ning taimed. Tavaliselt koostatakse sellisel puhul spetsiaalne kasvusubstraat, mis suuremalt jaolt koosneb urbsest kergmaterjalist, mis kaalub vähe, kuid vett mahutab palju.

* Haljaskatused jaotatakse kasutuse järgi ekstensiivseteks ja intensiivseteks. Ekstensiivne ehk vähese kasutuskoormusega haljastuse korral peab katuse täiendav kandevõime olema vähemalt 50 kg/m2, millele lisandub varu sademete puhuks.
Taimede juurte tarvis laotatakse katusele u 8 cm pinnast ning seal kasvatatakse peamiselt vähenõudlikke kuivataluvaid taimi. Siiski tuleb arvestada, et põuasel suvel näeb selline katus üsna räbal välja ega meenuta vähemalgi määral rohelist oaasi.

* Intensiivse haljastusega katus seevastu on tõeline aed, kus võib olla terve maastik muru, väiksemate puude ja põõsastega, lisaks korralikud teerajad ja künkad. Pinnasekiht sellisel katusel on paks (u 15–50 cm) ja seetõttu ka raske. Umbes 30 cm pinnasekihi puhul peab katus taluma lisakoormust vähemalt 350 kg/m2 ning seal peab olema võimalik taimi kasta.







Kodukiri.ee
Autor: Kodukiri
Foto: Kaarin Subbi
www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=4472