Keldrid ja pööningud elamispinnaks?

Ühel päeval avastad, et senine korter või maja on kuidagi kitsaks jäänud. Minema kolida ei taha. Aga on ju ometi kasutamata kelder või siis avar pööning, kus vedelevad vaid vanad Visu suusad...

Kas ja kuidas selline eluruumidega alla- või ülepoole liikumine üldse võimalik on? Aivar Sigur Uponor Eestist rõhutab: "Keldrisse või pööningule eluruumide ehitamisel on loomulik eeldada, et sealne elukeskkond ei erineks tavapärasest." Ning täpsustab, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.

- Põhilised väljakutsed on ruumide temperatuur, õhuvahetus ning niiskus.

- Enne keldri kasutuselevõttu tuleks saada vastused küsimustele:

- kui kõrgel on pinnasevesi?

- kas vundament on soojustatud?

- kuidas on tagatud ventilatsioon?


Kõrge pinnasevee puhul tuleks rajada maja välisküljele drenaaþ ning lahendada sajuvee eemalejuhtimine vundamendist. Drenaaþ ja sajuveetorud peavad olema eraldi ning juhitakse kokku alles õuekaevus. Siis on kindel, et ka tõsise vihmasaju korral ei pääse sajuvesi läbi kuivendustorude vundamendi alla.

Nii saju- kui ka drenaaþitorud peavad paiknema vundamendi alumisest äärest 3-5 cm allpool. Tähelepanu tuleb pöörata ka torustiku õigele kaldele (5 mm meetri kohta) ning torutüüpidele - et need vastaksid kasutusotstarbele.

Kui hoone vundament on torustiku paigaldamiseks lahti kaevatud, on mõistlik üle vaadata ja vajadusel paigaldada vundamendi soojustus ning niiskustõke. Inimsõbralik elukeskkond soklikorruse eluruumides on võimalik vaid kuiva ja sooja vundamendi korral.

Keldrikorteri küttelahendus

Parimaid võimalusi pakub sellistes tingimustes põrandaküte. Seda küttetüüpi saab kasutada nii puit- kui ka betoonpõranda korral. Põrandakütte paigaldamine betoonpõrandasse on suhteliselt levinud, kuid ka puitkonstruktsiooni tarvis on läbiproovitud lahendus.

Sel puhul kinnitatakse hõredale laudisele sobiva sammuga metallist soojusjaotusplaadid, mille soontesse surutakse põrandkütte toru. Soojusjaotusplaadi ja toru tiheda kontakti tõttu soojeneb plaat ning energia kandub köetavasse ruumi.

Keldrikorruse ventilatsioonilahendus

sõltub konkreetsest olukorrast. Kui on olemas kamin või ventilatsioonilõõr, mis töötab väljatõmbena, saab piirduda värske õhu juurdevoolu võimaldavate fresh-klappidega. Kui aga keldris on siiski suur niiskusoht, on soovitatav paigaldada sundventilatsioon. Niiskusohu puhul (isegi kui keldris on aken) ainult selle avamine-sulgemine normaalset õhuvahetust ei taga.

Eraldi ventileerimist vajavad aga kindlasti WC, duširuum ja köök.

Veetorustik

Veetorude materjale on põhiliselt kaks: PEX (ristsillutatud polüetüleen) ning komposiit (plast/alumiinium/plast). PEX-torud sobivad rohkem seinasisese paigalduse korral, komposiittorud tänu oma väikesele soojuspaisumisele on enam kasutust leidnud seinapealses paigalduses.

Pööningukorterite omanikel lasub vastutus all asuvate korterite omanike ees. Iga veeleke võib kaasa tuua rahalise vastutuse ning probleemid alumiste naabrite juures. Veelekkeid on võimalik vältida, kui rakendada "toru torus" süsteemi. Tegu on lekkekindla torustikuga, kus veetoru paigaldatakse hülsstorusse, kõik ühendused (segistid, wc-potid jne) tehakse hermeetilistes ühenduskarpides.

Korterisisese torustiku ühendus püstikuga tehakse kollektorkapis. Võimalikust lekkest jooksev vesi juhitakse hülsstorude kaudu kollektorkappi, mis on ühendatud kanalisatsiooni. Nii ei põhjusta lekkiv toru kahjusid.

Seadused

* Kortermaja viimase korruse korterit pööningu arvelt laiendades on vaja korteriühistu nõusolekut. Sama kehtib ka siis, kui tahate oma esimese korruse korterit keldrisse laiendada.

Kuna nii pööningu kui ka keldri puhul on tegu ühistuliikmete kaasomandiga, peate selle tõenäoliselt teistelt n-ö välja ostma vms.

* Uurige kohalikust omavalitsusest järele, kas ja milliseid kooskõlastusi, nõusolekuid ja projekte teil kavandatava ümberehituse tarvis vaja võib minna. Ehitusseaduse kohaselt loetakse ehitamiseks ka ehitise rekonstrueerimist ja selle tehnosüsteemide muutmist. Viimase puhul läheb seaduse järgi vaja vähemalt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

Kõrgus on tähtis

* Tehke kindlaks keldri või pööningu kõrgus - kui lae ja põranda vahel ruumi vaid 160 cm, pole vist erilist mõtet korralikke eluruume rajama hakata. Tõsi, katuse alla saab ka sellise kõrguse puhul kasvõi lastele mängutoa või külalistele magamisruumi ehitada.

* Viiekümnendatel ehitatud korrusmajades on keldripõrand tihti betoonist - ja seda pole seal enamasti vähe. Ka on paljud sellised keldrid väga madala laega. Et sellist keldrit elamiskõlblikuks saada, tuleks põrandaga midagi ette võtta. Parim variant on niisiis põrandaküte, mis betooni valatud.

* Et keldriruum on niigi madal, siis uut kihti vanale betoonile peale valada ei kannata - ängistavalt madalas ruumis ei ole kuigi meeldiv elada. Kogu olemasoleva betoonpõranda väljalõhkumine on üle mõistuse suur ja kulukas töö, viib see ruutmeetrihinna lõpuks Fahle maja korterite hinna kõrgusele...

* Et keldri kõrgust mitte kahandada, on uut betoonpõrandat tehes mõistlik elektrijuhtmed ja kõikvõimalikud torud juba betooni alla paigaldada. On ka ilusam kui mööda seinu jooksvad juhtmed ning hoiad ka kaablit kokku (muidu vead kilbist mööda seina üles ja siis vajalikus kohas jälle alla).

* Betoonivalu puhul peab arvestama, et põrand tõuseb kokku umbes 10 cm.

* Põranda ja välisseinte ühenduskohta tuleks betooni valades paigaldada porolooniriba - nii ei pääse külm põrandasse.

Hallitus ja majavamm

* Enne keldri või pööningu väljaehitamist kontrollige, ega seal majavammi pole. Tegu on seenega, mis oma elutegevusega lagundab nii puitu kui ka kivi. Majavammist lahtisaamine (eriti, kui see on väga laiali levinud) on üsna keeruline ja kulukas töö, mis paraku tuleb kogu maja kaitseks nagunii ära teha. Siis võib aga juhtuda, et jaksu, tahtmist ja raha eluruumide ehitamiseks enam ei jätkugi.

* Lisaks ehituskonstruktsioonide kahjustamisele on seenorganismide arenemine hoonetes kahjulik ka sealsetele elanikele. 40-50% inimestest (Eesti Tervisekaitseinspektsiooni andmetel) on allergikud ja seeneeoste tolm on tugev allergeen. Tolm tekitab limaskestade ärritusi (köha, nohu, silmaärritusi, nina- ja kurguhaigusi) ja kesknärvisüsteemi talituse häireid (väsimus, peavalu, jõuetus). Paljudes majavammist kahjustatud hoonetes on asukad kannatanud kroonilist nohu ja köha ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud.

* Vammi olemasolu kontrolli tuleks alustada kohtadest, kus niiskus võib hoonesse sattuda või mis on halvasti ventileeritavad. Keldris on sellisteks kohtadeks nurgad, puidust salvede ning riiulite alumised osad, kanalisatsiooni- ja veetorude ümbrus ja teised niisked kohad.

Pööningutel esineb majavammi küll harvem, aga siiski. Vaadake üle katuse lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused, väljaehitiste ja treppide ühendused.

* Hallitusseente eosed (spoorid) on vähenõudlikud - vajades vaid niiskust, toitu ja soojust (ideaalsed tingimused on sooja 25 °C ja õhuniiskust 70%), hakkavad hallitusseened kasvama nii puidul, betoonil kui ka terasel.

* Hallitusest põhjustatud tervisehädade nimekiri on pikk: väsimus, peavalu, pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, üldisest immuunsusvaegusest tingitud sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sage kopsu-, põskkoopa- või keskkõrvapõletik, allergia, astma... Kolmandiku allergiliste laste haigustekitajateks on hallitusseente eosed ruumiõhus!

* Hallituse esmane tekkepõhjus on niiskus, mis tingitud halvast ventilatsioonist. Samas võivad hallitust tekitada ka vett läbilaskvad seinad ja katus, valesti ehitatud vundament (puudub drenaazh) ja sokkel, korrast ära vihmaveetorud, normivastane küttesüsteem, umbes kanalisatsioon, rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin, kust vett pidevalt põrandale ja seinapragudesse immitseb, talvel majaseintes tekkivad külmasillad, ehituse ajal paigaldatud märg ehitusdetail, mis millegipärast ei saa ära kuivada ja millel hakkab hallitus vohama.







Kodukiri.ee
Autor: Ille Grün-Ots
Foto: Priit Grepp
www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=9936