Tallinna oma maja

Tallinna hubastes puitasumites peidab ennast majatüüp, mis on saanud nime pealinna enda nime järgi. Maja loo ja restaureerimisnõuanded on raiunud raamatusse Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Tallinna-maja kõige lühem kirjeldus oleks, et tegemist on puidust 2-3-korruselise kortermajaga, millel on kivist trepikoda. Just selliseid maju ehitati küll kõikjal Eesti- ja Liivimaa linnades, kuid enim siiski Tallinnas, kuid seda väga kindlal perioodil ning selgel põhjusel: nimelt kehtestati Vene tsaaririigi seadusega, et varasema kahe puittrepikojaga majade asemele võib hakata ehitama vaid ühe kivitrepikojaga maju. Väidetavalt on ligi 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul Tallinnas valminud puitelamud kivitrepikojaga ning säilinud on selliseid maju pealinnas üle viiesaja.

Sageli ei paista Tallinna majad üksikuina silma, hajudes ümbritsevasse miljöösse ning mõjudes seega erilise arhitektuurilise ilmekuseta. Nende eripära tekib hoonekooslustena, paiknedes miljööväärtuslikes piirkondades. Nii võib Tallinnas leida tänavaid, mida ääristavad reana samatüübilised majad, eksitades tänavafronti vaid üksikute vanemate ja lihtsamate puitelamutega. Sellest hoolimata ei seisne Tallinna majade eripära vaid kvantiteedis. Massehitiste sekka on eksinud ka äärmise detailirikkuse ja omapärase fassaadikäsitlusega eksemplare. Nii leidub Tallinna majade hulgas ilminguid kõikidest sajandialguse arhitektuuristiilidest.

Paiknedes Tallinna ajaloolistes puitasumites, on Tallinna maja põhiprobleemid kaasajal seotud nende restaureerimisega. Eramu ja korter uuris Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti peaspetsialist Liina Jäneselt sellega seotud teemasid.

Mis on olulisemad lähtekohad, mida peaks arvesse võtma, kui hakkad renoveerima Tallinna maja?
Esmalt seda, et maja on tervik. Esimese asjana ei ole vaja minna fassaadi kallale, vaid kontrollida tehnovõrkude töökindlust (elekter, torustik). Seejärel, kui on probleeme soojakadudega, tellida vastav uuring, mis viiakse läbi kogu majas. Mõelda tasub, kas voodrilauad vajavad vahetamist või üksnes parandamist-ülevärvimist. Praegu võib linnapildis näha järjest rohkem puitelamuid, mille omanikud on otsustanud laudvoodri puhastamise ja ülevärvimise kasuks, mitte hakanud seda täies mahus asendama. Korralikult tehtuna näeb see välja paremgi kui uhiuus tehases värvitud voodrilaud. Kui laudis vajab siiski vahetamist, võib selle taha paigaldada tuuletõkkepapi – sellest piisab läbipuhumiste tõkestamiseks (muidugi juhul kui palgivahed on enne üle kontrollitud ja korralikult takutatud).
Enne renoveerima asumist on mõttekas tellida Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist tasuta välisviimistluspass, mille koostab arhitekt ja kus antakse esmased soovitused vajalikeks töödeks ja värvilahendus kogu majale. See ei ole ehitusprojekt, aga sellest piisab, kui plaanis on vaid remont.

Millise hinnangu annaksite senini renoveeritud majadele? Mis on suurimad õnnestumised ja möödalaskmised?
Väga käidava ja nähtava koha peal asub möödunud aastal korrastatud Kopli 18. Puhastatud-ülevärvitud voodrilauda võib uudistada nt Uus-Kalamaja 3 majal Kalamajas, Heina 2 majal Pelgulinnas jm. Reeglina on Tallinna majal uhked trepikojaaknad ja välisuks, mida tasub restaureerida ja mis on suur eeldus õnnestunud üldpildile.

Kas kuidagi on võimalik renoveerimistööde käigus ka Tallinna maja täielikult „ära rikkuda“?
Mõnel juhul on majale paigaldatud nii paks soojustuskiht, et eenduvana mõeldud kivitrepikoda jääb seinapinnaga tasa või on suisa laudisega kaetud. Eenduv kivitrepikoda on nende majade kõige iseloomulikum element ja selle „kaotamine” devalveerib kogu maja ja arhitekti algset ideed.

Kui palju pöörduvad inimesed Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti või teiste sarnaste asutuste poole enne, kui asuvad oma puitelamut renoveerima?
Järjest rohkem. Kui seni olid inimesed valdavalt liiga kergeusklikud ehitajate ja ehitusmaterjalide suhtes, siis nüüd on aru saadud, et enne tuleb koolitada ennast ja siis nõuda tulemust. Vana puitmaja ei võimalda standardlahendusi ja ehitusprotsessi on vaja rohkem mõttega süveneda.

Kui suureks peate inimeste teadlikkust ning mis võiks aidata seda tõsta?
Pikk tee on veel käia, kuna nn katkestuseaastate tõttu puudub meil traditsioon maja järjepidevalt hooldada. Eriti on omanikutunde puudumise all kannatanud kortermajad. Oleme siiski optimistid ja tundub, et senine suhtumine, kus muinsus- ja miljööväärtused asusid eestlase jaoks vaid kõrvalkrundil ja mida oli hea aknast kaeda, hakkab ümber saama. Juba on ka kinnisvaraturul näha, et paremini müüb nö õigeid võtteid kasutades renoveeritud maja.

Enne renoveerimist tasub nõu küsida Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist, Raekoja plats 12, tel 6457170 muinsus@tallinnlv.ee või Säästva Renoveerimise Infokeskusest, Väike-Patarei 5, tel 6414434.

Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti värske trükis on esimeseks raamatuks uuest sarjast, mis tutvustab ajalooliste linnaelamute tüüpe. Rohkete illustratsioonidega raamat annab ülevaate hoonetüübi kujunemisest ja eripärast, heidab pilgu ajaloosse ja annab nõu, kuidas tänapäeval sellise maja eest hoolt kanda. Ennekõike linnakodanikele suunatud raamat sisaldab hulganisti praktilisi nõuandeid, kuidas säästvaid põhimõtteid järgides maja korrastada, väärtustades selle ajalugu, traditsioone ja arhitektuuri. Lisaks kaasaegsetele fotodele leiab trükisest ka huvitavat arhiivimaterjali, fassaadijoonistest põhiplaanideni. Viimased on seda huvitavamad, et sageli on väikestest korteritest hakatud ehitama kokku suuremaid, eluruumid ja kaubanduspinnad on tunginud keldritesse, kus kunagi paiknesid puukuurid, pesuköögid, rulliruumid, tagavararuumid ja töökojad.


Tekst ja fotod: Karen Jagodin