Toalill elab talve üle tänu agarale hoolele

Talve ja toalilli on üsna keerukas nii kokku sobitada, et viimased ei kannataks. Aitamaks lilledel talve üle elada, tuleb hoolega jälgida temperatuuri, valgust ning õhu- ja mullaniiskust.

Kõige suurem väljakutse on lilledele talvel temperatuur, mis kipub nende jaoks valdavalt liiga kõrge olema. Kuna taimedel on puhkeaeg, eelistavad nad jahedat. Võib lausa öelda, et kui kortermajades on talvel radiaatorid leiged ja temperatuur mitu kraadi alla 20, siis on see lilledele tegelikult paras.

Tubade tuulutamisega tuleb olla ettevaatlik, sest otsene jaheda õhu vool või tõmbetuul ei mõju lilledele just kõige paremini.

Kõrget temperatuuri saab leevendada nii valguse suurendamise kui ka kastmise reguleerimisega. Kui toad on suhteliselt soojad, peaks taimi kastma tihedamini kui madalama temperatuuriga ruumides. Samas ei tasu üle kasta.

Liigselt kastes närbub

Liigniiskuse korral hakkavad taime juured mädanema ning lill hakkab närbuma. Näiteks viigipuul võivad lehed muutuda kollaseks ja maha langeda, sama juhtub liigse kastmise korral jahedaski ruumis. Paraku ilmnevad ülekastmise tulemused alles mõne aja möödudes.

Kui taime lehtede vaatlemisel vastu valgust võib märgata väikesi kollakaid laike, mis asuvad enamasti leheroodude lähedal ja lehe servas, tuleb kastmist vähendada. Samuti võib mullapinda pealt kobestada, et juured saaksid rohkem õhku. Kasta tuleb siis, kui selleks on vajadus, ning see kehtib kõikide taimede kohta ja igal aastaajal.

Talvel taimi ei väetata. Valgus on neile aga hädavajalik igal aastaajal, kuid talvel eriti. Taimed tuleks paigutada ida-, lääne- või lõunapoolsele aknalauale. Kui võimalik, võib lilledele ka lisavalgust anda.

Keskküttega hoonetes ja korterites tekitab lilledele talvel probleeme veel vähene õhuniiskus. Enamik taimi vajab suhteliselt kõrget õhuniiskust, mis mõjub paremini ka inimesele. Selle saavutamiseks tuleb taimi regulaarselt pihustiga piserdada ning nende lehti pesta.

Kahjurite lemmikaeg

Pihustada võib paar korda päevas, kuid ka kord päevas on parem kui mitte midagi. Õisi ja pungi pritsida ei tasu, need võivad muutuda pruuniplekiliseks. Lehtede pesemist võib harvem ette võtta.

Piserdamiseks ei ole hea kasutada külma, kraanist lastud lubjarikast vett. Kõrgema õhuniiskuse saamiseks võib lillede vahele asetada ka mõne veenõu ja radiaatori peale niiske lapi. Kõiksugu õhuniisutajaid leiab poodidestki.

Õhuniiskus on tähtis ka kahjurite seisukohast, sest mõnedki neist paljunevad massiliselt madala õhuniiskuse käes.

Näiteks punane kedriklest võib toas kiiresti levida ja enne avastamist palju kahju tekitada.

Lillede piserdamine ja nende lehtede regulaarne pesemine võivad seda aga pidurdada või ära hoida. Talv on üldse aeg, mil taimekahjurid ja -haigused võivad välja lüüa, seda eriti lilledele ebasoodsate tingimuste korral. Seetõttu tuleb taimi hoolikalt jälgida ning kahjureid või haigusi märgates kohe kasutada nendevastaseid vahendeid, mitte oodata, et ehk läheb häda üle.

Kuigi reeglina taimi talvel ümber ei isutata, tuleb seda vajaduse korral siiski teha. Siis ei tohi kasutada varem aiast kogutud mulda, sest selles võivad peituda kahjurid või nende munad.

Lill vajab talvel lisavalgust

• Talvel vajavad lisavalgust kõik lilled, eriti palmid ja kirjulehelised lilled.

• Tavaline lamp võib lille lehti põletada, kuid on siiski parem kui mitte midagi. Lamp ei tohiks olla lillele liiga lähedal ja kasutama peaks nõrgemat pirni. Lilledele on head ka päevavalguslambid.

• Spetsiaalne taimelamp maksab 1300 krooni, selle pirne on saada eri hinnaklassis – näiteks säästupirn maksab 205 krooni. Pirnid sobivad ka tavalisele laualambile.

• Lamp tuleb paigutada 0,6-1 meetri kaugusele lillest seinale või lakke ning see võiks põleda terve päeva – 12-14 tundi järjest. Lampi ei tohiks kindlasti põlema panna alles õhtul, kui taim on juba veidi päevavalgust saanud.

Allikas: OÜ Nurmiko Aianduskeskus klienditeenindaja Külli Aus