Päikeseenergia kui rohelise energia lihtsaim kasutusvõimalus

Meeldib meile see või mitte, kuid mida vähem ning mida raskemalt kättesaadavaks ja töödeldavaks jäävad ressursid elektri tootmiseks, seda kallimaks ka elektri hind kerkib. Paraku oleme varem või hiljem sunnitud mõtlema nn rohelise energia peale, mille tootmiseks kasutame loodusest pakutavaid võimalusi, kas siis tuult või päikest. Tuulegeneraatori paigaldamisega on asi natuke keeruline, sest on vaja sobivat kohta, nõuab naabrite nõusolekut, tekitab müra ja on ka väga suur esialgne investeering. Päikeseenergia kasutamisel ei pea nii paljudele asjadele mõtlema, va. esialgne investeering, mis tegelikult tänu uuematele tehnoloogiatele selles vallas, ei olegi nii pika äratasuvusajaga.
Päikeseenergiat kasutades ei reosta me loodust, ei saasta õhku ja ei kasuta maakera loodusvarasid kuritahtlikult. Päikeseküttesüsteemi tehtud investeering on tark ja kindel rahapaigutus. Siiski on meil peamine küsimus, mis ajaga selline investeering ennast ära tasub?

Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest.
Selleks, et katta kogu aasta energia vajadusi, tuleks paigaldada võimalikult palju paneele, mis tasuks ennast ära suurte objektide puhul, elumajade puhul pigem siduda teiste säästlike energiatootjatega, millest üks oleks siduda päikeseenergia tuuleenergiaga.

• Integreeritavus teiste kütetega

Eesti eripära võrreldes Saksamaaga.
•Detsembris kui päikeseenergiat on kõige vähem, toodab Eestis 1kW süsteem kuus 10,6 kWh ja juunis 131 kWh. Vahe 12 korda!
•Saksamaal toodab 1kW süsteem detsembris 22,5 kWh ja juunis 107 kWh. Vahe 5 korda.
•Lahendus on päikese-ja tuuleenergia kombinatsioon
Kõige tähtsam on juba projekteerimisel järgida põhimõtet, et päikeseküte võetakse alati esimesena kasutusse - et ükski taevast tasuta saabuv kilovatt kasutamata ei jääks - nii säästame rohkem energiat.
Üldjuhul saavutame kiireima tasuvuse ja oleme ühtlasi ka kõige "rohelisemad", kombineerides päikesekütet just haluküttega, kuna salvesti on siis mõlemal ühine. Samas eramutes, kus on ainult päikesekütte soojaveesüsteem, piisab täiesti tavapärasest 200-300 liitrisest soojaveeboilerist, mis oleks nagunii vaja muretseda. Sageli saab ära kasutada olemasoleva boileri, kui vaid seal on olemas päikeseküttele mõeldud soojusvaheti või selle lisamise võimalus. Suurepäraselt sobib päikesekütet kasutada nii sise- kui välisbasseinide kütmiseks, sellega langeb ära vajadus suure salvesti järele, kuna bassein ise käitub salvestina. Just basseini kütmisel saavutab päikeseküte parima efektiivsuse, tõustes üle 50% - kuna vajame basseinis madalatemperatuurilist vett.

Päikeseküte on ühendatav mistahes kütteliigiga - eeldusel, et seda tehaksemahtsalvesti / akumulatsionipaagi vahendusel. Päikeseküte sarnaneb selles mõttes kõige rohkem haluküttele, mis nõuab samuti suurt soojasalvestit energia mahutamiseks.
Aegadel, mil me kohe energiat ära kasutada ei saa, toimib suur kütteveepaak salvestina ja samas hoiab ära kollektori ülekuumenemise. Ühendades salvesti täisautomaatse küttega, nagu soojuspumbad, gaasi-, pelleti-, elektri- või õliküte, on tulemuseks talviti sooja küttevee reserv, mis on igati kasulik - muutes katla energiatarbimise ühtlasemaks, suurendades kasutegurit ja lõppkokkuvõttes säästes energiat.
(allikas: www.sunheat.ee/)

• Päikesepaneelide paigaldamine katusele ja maapinnale



•Optimaalne paneelide asetus on suunaga lõunasse ja 40 kraadise nurga alla maapinna suhtes.

•Miinuseks on aga talvel mõnevõrra väiksem tootlikkus ja paneelidele ladestuv lumi.



•Väiksemad süsteemid võib paigaldada katuse asemel ka koduõuele ehitatud puidust raamile.
•See annab võimaluse paneelide keeramiseks vertikaalasendisse talve perioodil.
•Vertikaalasendis suureneb tootlikkust ca 7% ja lumi ei jää paneelidele püsima.
•Eelduseks on avatud õu, et ei tekiks varje paneelidele.
•Miinuspooleks vandalismioht.
• Päikesepaneelide töötamine Eesti oludes, tasuvus, kestvus, kvaliteet

Päikeseküttesüsteem töötab Eestis - seda teeb ta sarnastel tingimustel ja sarnase efektiivsusega kui enamikus Euroopa maades. Eestiga igati võrreldavad tulemused aastase energiasaagi osas on näiteks Suurbritannias, Iirimaal, Belgias, Madalmaades, enam kui poolel Saksamaal ja Poolas, Taanis, Rootsis jpt maades.
Saavutamaks ka talvekuudel arvestatavat tootlikkust, peaksime suurendama süsteemi kordades, mis nõuab ebamõistlikult suurt investeeringut ja samas tekiks suviti tõsine energia ületootluse probleem.
Õige järeldus on, et kõige mõistlikum rahalise tasuvuse kiiruse seisukohalt on päikesekütet kasutada eeskätt sooja tarbevee tootmiseks, kuna sooja vett vajame ka suvel. Ometi on päikeseküttega võimalik toetada ka majakütet. Arvestama peab sel juhul suurema süsteemi ning vähemalt kaks korda suurema investeeringuga - rahalises mõttes ei ole sel juhul tasuvusaeg enam nii kiire kui ainult soojaveesüsteemi kasutamisel. Aga ärme unusta, et tasuvuse/tulususe mõõtmiseks on teisigi mõõdupuid peale raha.
Kaasaegsetes päikeseküttesüsteemides kasutatakse end juba ammu tõestanud küpset ja samas lihtsat tehnoloogiat, mis lõppkokkuvõttes teeb päikeseküttesüsteemist tänasel päeval kõige pikaealisema olemasoleva küttesüsteemi.
Päikeseküte praegusel kujul on olemas juba aastakümneid, lihtsalt ajaga on paranenud ja kvaliteetsemaks muutunud materjalid. Eriti käib see püsivalt karmides välitingimustes oleva kollektori kohta. Eesti tingimustes töötav katusekollektor peaks olema suuteline aastakümnete vältel kannatama välja temperatuure alates -30°C talvel kuni +200°C suvel, lisaks meetrised lumehanged ja kevad-talvised sulamise ja jäätumise tsüklid, rahe, augusti õhutemperatuuri kõikumised jms.
Plaatkollektoritega ja õiges suuruse/tarbimise vahekorras, regulaarselt kontrollitud süsteemi eluiga on vähemalt 25 aastat, tegelikult võiks arvestada ka 50 aastat, sest viimased uurimused näitavad, et kaasaegne plaatkollektor ei ole 25 aasta pärast kaotanud oma algsest efektiivsusest mitte rohkem kui 1-2%. Mis ei ole ju veel piisav põhjus kollektorite väljavahetamiseks?
Erinevalt kõikidest teistest küttesüsteemidest muutub päikeseküte tõeliselt kasumlikuks siis, kui teiste kütteliikide katlad juba amortiseeruma hakkavad.


TISUN katusekollektorite kohta vaata lisa siit!

• Energiasaagis

Sooja vee tootmisel päikesekütte toel ei ole Eesti tingimustes 60% päikese osakaal aastas mingi erakordne saavutus, teatud tingimustel võib see isegi 70% küündida.
Lisades sooja vee tootmisele küttetoe ehk sisuliselt kogu maja soojavajaduse kokku, algab hea tulemus ~10% aastas ja sõltuvalt tingimustest võib tõusta ka 30%.
Üldiselt üle 20% osakaalu saavutamiseks peame eelnevalt saavutama maja väga hea soojapidavuse ning kasutama kindlasti madalatemperatuurilist põrandakütet.
Kui hinnata päikeseküttesse tehtud investeeringu mõttekust, on oluline näitaja ka päikeseküttesüsteemi efektiivsus, mille all mõtleme energiahulka, mida süsteem suudab
soojusenergiaks muuta e kui palju kinnipüütud soojuskiirgusest jõuab tarbimisse. Siin on näitaja 30% hea, 35% väga hea ja 40% suurepärane tulemus. Seda mõjutab eeskätt süsteemi suuruse/tarbimise suhe - et kollektori suurus, salvesti maht ja tarbimine oleksid võimalikult soodsas tasakaalus.
Ehk alati mõjutab süsteem tervikuna, mitte kunagi ainult kollektor.

• Valik, hinnad, garantii

Päikeseküttesüsteemide valik on väga lai. Asja olemusse väga sügavale süüvida mittesoovijale oskan soovitada, et vähemasti võiks pärida tehasepoolse garantiiaja kohta.
Parimatel toodetel on see 10 aastat, mis võiks olla üheks kriteeriumiks turvalise süsteemi
leidmisel. Siiski on päikesekütte hindamise kriteeriumeid palju rohkem, sellepärast tasub pöörduda spetsialistide poole.
Tootmisel kasutatakse ju üha kallinevaid tooraineid nagu teras, vask, alumiinium, erikarastusega klaas, kautšuk jne.....Sellega kummutame paraku lootuse, et päikeseküte hakkaks ühtäkki odavamaks muutuma. Ainus mis selge - kes varem langetab otsuse päikesekütte kasuks, sellel
kiiremini ära tasub.

• Tehnoloogia areng

Eespool oli juttu, et soojusliku päikesekütte näol on tegemist väga küpse tehnoloogiaga ja siinjuures on paneeli kasutegur juba väga kõrge, küündides ideaaltingimustes kuni 85%.
Praegu paneelides kasutatavad kiirguse absorberid (õhuke alumiiniumist või vasest leht, mis on kaetud erilise kiirgustneelava ja mittepeegeldava kihiga) püüavad seejuures kinni 95% langeva päikesekiirguse otsesest ja hajusast komponendist.
Juba aastaid on olemas ka vaakum-klaastoru tüüpi kollektorid ja nende efektiivsuse numbrid võrreldavates tingimustes võivad küündida pisut kõrgemale kui traditsioonilistel plaatkollektoritel. Siinkohal tekib õigustatud küsimus, kas mitte ei oleks siis õigem meil kohe loobuda vanemast "ilma-vaakumita-tehnoloogiast"?
Tuginedes nii partnerite kogemustele, arvutustele kui katsetustele, oleme jõudnud selles küsimuses äratundmisele, et seejuures saavutatav mõneprotsendiline suurem aastane
energiasaak ei ole meie arvates piisav ahvatlus, kui vastukaaluks on kõrgemad kasutusriskid. Ehitisega sobiva katusekattena või fassaadikattematerjalina on kasutatavad
seni üksnes plaatkollektorid e paneelid. Näiteks nimetatud Tirooli piirkonnas on 95% ulatuses kasutusel just plaatkollektorid, mis ilmekalt näitab vanema tehnoloogia usaldusväärsust.
Kas tulevikus on oodata supertehnoloogiat? Võimalik, sellele annab vastuse aeg.

On tõesti viimane aeg loobuda senisest raiskavast ehitamise "standardist", vaid ehitada tuleks targalt - soojapidav ja energiat säästev maja, mille külge kuuluvad lahutamatult ka päikesepaneelid.
Iga päikeseküttesüsteem hoiab oma eluea vältel ära kümnete tonnide CO2 õhkupaiskamise, samas toodab vaid paari aastaga tasa süsteemi tootmiseks kulutatud energia.

Siinkohal tasuks paljude riikide valitsusaparaatidel mõelda loodusenergia kasutamise hoogustamisele nende soetamise toetamisel, kus Eesti võiks teistelt riikidelt eeskuju võtta.
Riik saab tegelikult palju ära teha, kujundades säästmisele suunatud poliitikat.
Usume, et ka Eestis oleks mõistlik võimalikult kiirelt rakendada uusehitiste ja
renoveeritavate majade päikeseköetava soojaveesüsteemi kohustus, nagu see on juba paljudes Euroopa riikides. Iseäranis põhjendatud on see kortermajade puhul, kuna sellistel puhkudel kujuneb eriti soodne investeeringu number korteri või elaniku kohta arvestatuna - isegi kuni 3 korda väiksemaks eramu analoogilisest näitajast.
(allikas: www.sunheat.ee/)




Loe lisaks:
Päikeseenergia kasutamine oma majas.
Päikeseenergia meie teenistuses.

Koostanud Sisustusweb toimetus, koostamiseks kasutatud materjale ja lisainformatsiooni leiad veel:
Päikeseresurss Eestis.
www.taastuvenergia.ee/paikesepaneelid
www.sunheat.ee/
www.taastuvenergia.ee/
LG uued päikesepaneelid said efektiivsustestis väga kõrged tulemused.
www.majaehitaja.ee/
Taastuvenergiapohised tehnoloogiad.