Aiaruum taimede abil täiuslikuks

Taimed moodustavad aia põranda, seinad ning lae. Pakuvad varju, tõket tuule ja müra eest, toovad aeda värve, lõhnu ja maitseid ning isegi toitu su perele.
Kõige suurem väärtus on kindlasti esteetiline vaade ning see, et aias on alati elu.

Puud on kõrgeim element aiamaastikus, puud määravad raamistiku kogu aia kujundusele ning toimivad visuaalselt tugevate objektidena maja kõrval. Kõrgemad ja tiheda võraga puud (nt tamm, vaher, pärn jt) tekitavad aias tänu oma lehestikule konkreetseid jooni, mustreid ja vorme ning pakuvad mõnusat varju päikese eest. Veidi õhulisema mulje loovad näiteks kased. Õitsevad puud on enamasti väiksemad, tuues aeda lisaks värve, lõhnu, maitseid.

Tiheda võraga suured puud võiks aeda istutada kas üksikuna või grupis, kui on rohkem ruumi. Parim koht on majast piisavalt eemal (vähemalt 6 m), et oksad ei hakkaks lõhkuma katust. Samuti soovitan kõrged puud istutada maja külgedele, et need pigem raamiks kui varjaks vaadet elamule. Väikeses aias piisab paarist-kolmest suurest puust – sinna kõrvale võiks otsida väiksemakasvulisi liike, nt pihlakas, ginnala vaher, dekoratiivõunapuud vm.

Dekoratiivsemaid puid saab kasutada aia aktsentidena, fokaalpunktidena. Värvilise lehestikuga, kaunilt õitsevad ning sügisel vahvate viljadega puud sobivad peaaegu igasse aiatsooni. Kõige paremini pääsevad need aga mõjule ikkagi rahulikul taustfoonil, milleks võib olla näiteks muru, hekk, hoone fassaad või lihtne piirdeaed.


Kujundus on huvitavam, kui ...
Põõsad pakuvad puudest märksa mitmekesisemaid varieerimisvõimalusi. Põõsad on hindamatud tausttaimestikuna, kuid neid võib kasutada ka aktsentidena aias – olenevalt nende struktuurist ja dekoratiivsusest. Põõsaste erinevaid vorme on ääretult palju, nende kasutamine aias näitab omaniku loovust – nendega võib raamida maja, piirata aknaid, pehmendada nurki, peita või avada vaateid, moodustada taustu. Oluline on osata välja valida need liigid, mille suurus täiskasvanuna ei välju aia üldskaalast. Kuigi põõsaid saab enamasti alati väiksemaks pügada, lisaks see aia hooldajale üleliigset tööd. Enamjaolt kasvab põõsas täis juba mõne aastaga, tema eluiga on keskmiselt 15–20 aastat. Kui aga valida taimed, mida saab pügamise või noorenduslõikuse abil hooldada ning mis ei kipu kergesti vormist välja voolama (ei moodusta juurevõsusid jne), püsib istutus praktiliselt igavesti. Eeldus on loomulikult see, et põõsaid tõesti ka regulaarselt hooldatakse.

Muru on aiaruumi elav põrand – kõige levinum ning sobib peaaegu igasse kujundusse. Tavapärase siidise Inglise muru kõrval saab aias mängida nt killustikmuru, vuugimuru, õitseva muru ja kas või kukeharjamuruga, luues nõnda erinevate tekstuuridega pindu.

Optilised võtted. Mida paremini on aiaruum liigendatud eri tasapindade ja väiksemate meeldejäävate ruumikeste ning elementidega, seda suurem aed meile tundub. Taimed võiks istutada nõnda, et aia äärest keskele suundudes nende kõrgus järk-järgult kahaneks. Aia äärde, kus puhuvad suuremad tuuled, võib istutada igihaljaid kitsa võraga okaspuid, aga mitte kogu piirde ulatuses.

Piirdele sobivad kõige enam külmades toonides õite ja heledama lehestikuga taimed, et tekitada ümbritsevasse maastikku sulandumise efekt. Istutuste abil loodud väiksemad ruumikesed ja nende vahel looklev jalgrada aitavad luua privaatsemaid tsoone. Taimed võiks valida sellised, et igal aastaajal midagi õitseks. Igihaljad puud-põõsad toovad rohelust aeda ka talvisel ajal.

Lõpetuseks oluline reegel. Istutage taimed pigem gruppidesse – kui katate istutusalad geokanga ja puukooremultšiga, on aeda kerge hooldada. Nii pääseb muruniidukiga paremini ligi ja umbrohi ei saa vohada