Artiklid ja uudised

Kas koristada lumi katuselt?

Tavapäratult madalate temperatuuride ja lumekogusega talv on teinud paljud
majaomanikud valvsaks ja ettevaatlikuks. Lund on kohati katusel juba üle poole
meetri. Mida ette võtta? Kas minna katusele lund koristama või loota, et peab vastu?

Koormused

Katuse kandevõimele avaldavad mõju koormused konstruktsioonidest, kattematerjalist ja lumest. Konstruktsioonilised koormused on keskmiselt 60 kg/ m2. Kattematerjalist tulevad koormused on 40 kg/m2, seda juhul kui on tegemist kivikatusega. Suurim katusele mõju avaldav koormus on aga lumi, mille raskuseks tuleb Eestis kehtivatele normidele vastavalt arvestada saarte peal 100 kg/m2, Lõuna- Eestis 200 kg/m2, Põhja- Eestis ja mujal 150 kg/m2.

Varu- ja kujutegur

Lume koormus on arvestatud maapinnale, see tähendab tasasele pinnale. See
tuleb omakorda korrutada läbi kujuteguriga, mis arvestab katuse kallet. Mida
järsem on kalle, seda vähem lund peale jääb. Keskmiselt 20-30 kraadiste katuste
puhul on kordaja suuruseks 0,8. Varutegurid on eraldi arvestatavad lumele ja
konstruktsioonidele. Lumekoormus korrutatakse läbi 1,5 ja konstruktsioonid koos
katusekattega 1,2.


Kogu koormus
Kui nüüd võtta näiteks keskmine 30 kraadise katusekaldega maja saame Põhja-
Eestis maja katusele mõju avaldavaks koormuse järgnevalt. Korrutades läbi
lumekoormus 150 kg/m2 kujuteguriga 0,8 ja varuteguriga 1,5, saame 180 kg/m2.
Konstruktsioonidest ja katusekattest tulenev koormuse saame, kui korrutame läbi
100kg/m2 varuteguriga 1,2. Liites mõlemad koormused 120kg/m2 pluss 180 kg/m2
saame 300 kg/m2.

Mis edasi?

Mida nüüd siis selle teadmisega peale hakata? Kust mina tean. Küsige oma projekteerijalt, kas tema ka tegi nii. Ja kui tegi, siis pole vaja muretseda ega katusele minna. Üldiselt peab arvestama sellega, et täna on lumi üsna kerge, kui aga tulevad plusskraadid ja veidi vihma läheb, lumi üsna raskeks.

Sisestatud: 10.01.2011

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Sisekujundaja kaasamise ajastamine

Sisekujundaja kaasamise ajastamine

Kui hoone välisilme kujundab arhitekt kooskõlas olemasoleva keskkonna, esitatud ehituslike ning arhitektuursete nõutega, siis sisekujundus jääb tihtipeale koduomaniku enda otsustada-lahendada ning sisearhitekti pärusmaaks arvatakse rohkem avalike funktsioonidega ruumide disainimine. Enamasti inimestele meeldib kodukujundusega tegeleda ning seda tehakse suure pühendumuse ja entusiasmiga. Nendel juhtudel, kui soovitakse kodurajamise protsessi kaasata ka sisearhitekt on soovitatav arvestada järgnevaga.

vaata kõiki