Artiklid ja uudised

Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puuinfo korraldatud arhitektuuri välkkonkursi võitis Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavand „Lipp lipi peal“. Töö kavandi juures mängib rolli Eesti vanasõna ning sellest inspireerituna ei kasutata augustis Rotermanni kvartalisse püstitatava võidutöö ehitusel ühtegi naela. Eesti Kultuurkapital premeerib võitjaid 2000 euroga.

Konkursil laekus 95 osavõtjalt 44 ideekavandit. Puitarhitektuuri välkkonkursi eesmärk oli leida parimad ideekavandid, mille alusel ehitatakse infopunkt ja lava Rotermanni kvartalisse. Installatsiooni eesmärk on esile tuua metsa- ja puidusektori olulisust Eestis. Infopunkt on varustatud IT lahendusega, kus igal külastajal on võimalik uurida metsa- ja puidusektorit tutvustavaid kodulehti ning saada infot puidukasutuse kohta.

Võidutöö hoiab puitu aukohal ning see mängib pearolli nii esteetilise ilme loomisel, kui ehituses. Kui välja arvata väikesed metallist kannused maapinnale toetamiseks, on puit ainsaks kasutatavaks materjaliks. „Vanade eestlaste rõhtpalk hoonete eeskuju järgides, kuid kaasaegses võtmes lahendatud tapisüsteem hoiab kogu ehitist koos, pakkudes samaaegselt silmailu oma lihtsuses ja loogilisuses. Ilma naela, liimi või mõne muu abivahendita on puidule antud ainuõigus esindada väärikalt Eesti metsa- ja puidutööstust,“ ütlesid autorid ideekavandi seletuskirjas.

Infopunkt pakub lisaks metsasektori tutvustamisele võimalust ka jalga puhata ning erinevad väljaulatuvad osad pakuvad põnevaid ruumielamusi. Pimedal ajal saab objekte valgustada nende sisse paigutatud üles suunatud valgustuse abil, mis annab efektselt õhulise tulemuse.

Konkursil võidu pälvinud kavand näitab puitdetailide korduvkasutuse tegelikke võimalusi meie elus ning sümboolselt kajastab puitmaterjali taastuvust metsas. „Võidutöö eriline headus seisneb selles, et ta kajastab omal moel puitu kui taastuvat materjali. Nii nagu puud metsas kasvavad uuesti, nii on võimalik ka võidutöö lahendust korduvalt lahti võtta ja taas üles panna ning kasutada,“ kommenteeris EMPLi tegevjuht Ott Otsmann. Seega kannab lahendus endas kestlikke põhimõtteid.

Konkursil osalemiseks tuli oma soovist teada anda hiljemalt 17. juuliks ning korraldajad saatsid 20. juulil kell 10.00 osalejatele lähteülesande. Osalejatel oli oma ideekavandi koostamiseks aega 24 tundi ning žüriil oli samuti vaid 24 tundi, et välja selgitada parim kavand. Infopunkti ja lava projekti läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Žüriiliikme arhitekt Peeter Pere sõnul on võidutöö uusasjalik. See on lihtne, põhjamaisest esteetikast lähtuv ning samas ka funktsionaalne, lihtsalt demonteeritav, inspireeriv ning materjalide osas hetke laoseisuga lihtsalt kohandatav.

AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tegevjuhi ning Eesti Metsa- Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Ando Jukki sõnul meenutab võidutöö puidust konstruktorit ja on järelikult lihtsalt ja praktiliselt teostatav.

Arhitektuuri- ja disainikriitiku Karin Pauluse sõnul on tegemist professionaalse ning asjaliku lahendusega, mille puhul paelus standardsete prusside ja lihtsa, ent nutika konstruktsiooni-tappimise abil loodav põnev ruum. „See töö eristus mitmest konkurendist sellega, et autor on pakkunud materjali ning raha säästva ja hõlpsalt teostatava lahenduse,“ kommenteeris Paulus.

Võidutöö „Lipp lipi peal“ ehituslik info:

Nii infopunkti kui lava puhul on kogu süsteem üles ehitatud võrgustikule kandvate telgede vahega 700 mm. Kõik kasutatud puitelemendid on sama ristlõikega (50x150 mm), varieeruvad ainult pikkused ning tappide asukohad. Konsoolsetele istumiskohtadele on toestuseks ülejäänud elementide raskus või lava puhul tihedalt kokku surutud prussid.

Vaid standardseid prusse kasutades on infopunkti ning lava ehitamine odav ning monteerimine tänu tappidele lihtne, kiire ja jõukohane pea igaühele. Sama hõlbus on ka objektide lahti võtmine ning transportimine uude asukohta.

Vaata võidutöö kavandit SIIT!

Sisestatud: 24.07.2011

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

MILLINE ON KESKKONNASÕBRALIK JA SAMAS VASTUPIDAV UUE AJASTU TERRASS?

Kui oled otsustanud hakata ehitama terrassi või olemasolevat kohendama, siis valides materjali on kindlalt Sinu jaoks oluline, et terrass oleks kauakestev, vähest hooldust vajav ja samas kena välimusega. Eestis on enamus terrasse ehitatud pigem pehmemast okas -või lehtpuidust (mänd, haab, lehis) või komposiitmaterjalist. Aga need ei pruugi olla ainsad materjalid kaasaegse terrassi ehitamiseks. Kas Te olete näiteks kuulnud uuest bambusest terrassilaudisest - Bamboo X treme?

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Turule on jõudnud nanotehnoloogiline iseparanev krohv

Fassaadikrohvid ja terviklikud fassaadisüsteemid on oma arengus jõudnud nüüd päris nanotehnoloogiani. Nanokrohvide nimetus on kasutusel olnud juba aastaid, aga oma nimetuselt pole neil rohkem ühist kui elementide suurust mõõdetava mõõtühiku “nano” kasutamisega. Tänapäeval pole küsimus enam selles, kui suur on krohvi tera suurus ega see, millega saavutatakse vastupidavus ja elastsus. Nüüd räägime juba kui palju suudab fassaadikrohv end ise taastada ja uuesti nanotasandil molekule omavahel siduda.

vaata kõiki