Artiklid ja uudised

Marju kandvad, varju andvad veiniväädid

Jaan Kivistik

"Adalmiina" on ameeriklaste hübriidsort, mis marjade saamiseks on soovitatav istutada kütteta kasvuhoonesse.

"Adalmiina" on ameeriklaste hübriidsort, mis marjade saamiseks on soovitatav istutada kütteta kasvuhoonesse.

Fotod: Tiina Tammet, Olev Abner


Eksiarvamus, et meil kasvab vaid metsviinapuu, levib visalt ikka veel. Tõsi, viinapuu on küll soojanõudlik ja teda tasub kasvatada vaid päikesele avatud lõunaseinte ääres, kuid marju kannab ta meiegi aedades.
Erinevalt liitlehtedega metsviinapuust (Parthenocissus) on viinapuu (Vitis) perekonna liikidel lihtlehed, teinekord küll üsna sügavalt lõhestunud hõlmadega. Marjataimena leiab kasutamist just viinapuu. Kõrgete seinte ja müüride katmiseks võib kasutada mõlemat.
Viinapuu pole puu, vaid puitliaan. Looduses ronib ta valguse poole “päris” puude võrades, kultuuris aitab aednik tal tuge leida. Viinamarjadest valmistatakse veini, mitte viina. Täpsusetaotluses on Berlin Meeder oma raamatus „Vein – aegumatu armastus“ nimetanud viinapuud veiniväädiks.

Viinapuud
Euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) on üks vanemaid kultuurtaimi. Piiblis kirjutatakse, kuidas Noa pärast veeuputust alustas viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamisega. Kõige varem valmivate marjadega sorte saab ka meil kasvatada, kui oksi talvekülmade eest maha painutada ja katta. Sellega ei tule kiirustada, enamik sorte talub vähemalt -15° C. Nii ongi viinapuid meil mõnes koduaias seinaäärse kultuurina kasvatatud juba üle saja aasta. Ajaproovile on vastu pidanud sordid 'Madeleine Angevine', 'Triumph' jt. Neile on lisandunud uusi sorte, nagu 'Sejanets Malingre', 'Peterson' ('Petersons 1-2-6'), 'Aljošenkin'.

Tänapäeval kasvatatakse jaheda kliimaga maades peamiselt liikidevahelisi sorte. Nende saamiseks on euroopa viinapuu sorte ristatud tunduvalt külma- ja haiguskindlamate liikidega Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast. Osa liikidevahelistest sortidest ('Zilga', 'Valiant', 'Toldi') taluvad meie talvekülma ilma katmata, nende marjad pole aga nii head kui Euroopa sortidel. Neid on võetud aretustöös esivanemateks. Hilisematest põlvkondadest on USA-s saadud euroopa viinapuu marjaomadustega, kuid hea külma- ja haiguskindlusega liikidevahelisi sorte ('Adalmiina', 'Jokke'). Neid sorte tuleks istutada kütteta kasvuhoonetesse, sest avamaal ei jõua meil marjad valmida. Meil kasvatatavate viinamarjasortide aretamisel on külma- ja haiguskindluse doonorina kasutatud peamiselt kolme liiki.

Metsviinapuul ( Parthenocissus ) on suurepärane sügisvärv.

Metsviinapuul ( Parthenocissus ) on suurepärane sügisvärv.


Amuuri viinapuu (V. amurensis) on külmakindel ilutaim, populaarne isegi Soomes. Tema hõredakarvalised kortsulised lehed värvuvad sügisel punaseks. Marjad on sinised ja paksu väliskestaga. Sellest liigist aretatud varavalmivate marjadega Vene sorte on jõudnud ka Eestisse. Amuuri viinapuud on kasutatud esivanemana põhjamaiste veinisortide ('Rondo', 'Zarja Severa') aretamisel. Kahjuks vajavad need sordid meil talveks katmist.

Põhja-viinapuul (V. labrusca) ja tema tunnustega sortidel on suured, alt valgeviltjad lehed. Marjad on sageli väga suured, sültja sisu ja iseäraliku nn. labruska-maitsega. Söömist häirivad suured seemned. Põhja-viinapuu tunnuseid leiame Ameerika ('Steuben', 'Swenson White') ja Läti viinamarjasortidel ('Guna', 'Supaga').

Kallas-viinapuu (V. Riparia, nimetet ka V. vulpina). Esivanemana omab tähtsust USA Kesk-Põhja osariikides ja Kanadas looduslikult kasvav teisend V. riparia var. praecox, kelle marjad ja võrsed valmivad teistest viinapuudest varem. Kasvuperioodi lühendamiseks on seda liiki kasutatud ka pookealusena. Kallas-viinapuul ja temast aretatud sortidel ('Sipaska') on karvastumata lehed ja punase koorega võrsed. Marjad on väikesed, sinised, sageli punase mahlaga. Räpinas külmakindlaks osutunud tugevakasvuline 'ES 5-8-17' oma tillukeste marjadega võiks sobida eelkõige haljastustaimeks, kuid Pollis tehtud analüüsid näitavad ka marjade kõrget suhkrusisaldust (kuni 22 %). Nii magus mahl sobib juba veini valmistamiseks.

Ilu- ja marjataimed
Ilutaimena võiks viinapuud aedades ja haljasaladel kindlasti julgemini kasvatada. Istutamiseks tasub valida ainult külmakindlaid sorte. Avalikele haljasaladele sobivad kõrgekasvulised väärtusetute marjadega sordid ('Valiant', 'Sipaska'), mis ei kutsu taimi rüüstama. Koduaedadesse istutamiseks on parim üsna suurte marjadega 'Zilga', mida õnnestub kasvatada ka Põhja-Eestis.
Turismitaludes võiks kasvada külmakindlad veinisordid 'Hasanski Sladki', 'Toldi', 'ES 9-7-48'. Huvitav oleks külalistele pakkuda Eesti veine ja näidata oma viinamäge. Näitlikke veiniistandikke on Eestis juba rajatud. Koduaedades kasvatatud viinamarjadest valmistatakse veini Kohtla-Järvelgi.
Ka kohaliku lauaviinamarja kasvatamiseks on arenguvõimalusi, eriti turismitaludes. Kõige ohtlikumad viinapuude kahjustajad pole veel kohanenud meie jaheda kliima ja uute sortidega. Tänu sellele saame viinamarju kasvatada ilma kemikaale pruukimata. Müügimarjade saamiseks tuleb viinapuud küll istutada kütteta kasvuhoonesse. Seal valmivad varajased sordid ka kõige jahedamal suvel. Lauamarjadeks sobivad külma- ja haiguskindlad Ameerika sordid 'Adalmiina', 'Somerset Seedless', 'Steuben', 'Swenson White', 'Jokke'. Ka Lätist saadud euroopa viinapuu 'Madeleine Royal' on minu koduaias kergemad talved ilma katmata üle elanud.

Läti päritolu "Zilga" on end Eestis tõestanud sordina, mis kannab hästi ning talvitub ka katmata.

Läti päritolu "Zilga" on end Eestis tõestanud sordina, mis kannab hästi ning talvitub ka katmata.

Kõige olulisem viinamarjakasvatuses
● Päikeseküllane ja külmade tuulte eest varjatud kasvukoht. Sobivam on kergema lõimisega muld.
● Võimalikult vara valmivate marjade ja hästi valmivate võrsetega sordid.
● Täiskasvanud viinapuud vajavad korduvat lõikamist suvel ja tugevat tagasilõikust hilissügisel (ilutaimele pole see oluline).
● Külmaõrnemate sortide oksad tuleb maha painutada ja katta novembri alguses.

Lühiülevaate põhjamaisest viinamarjakasvatusest leiate raamatust „Viinamarjad Eestis“ (Kirjastus Ilo, 2006) ja Räpina Aianduskooli kodulehelt . Viimase uudiste osas on pilte Eesti ja põhjapiirkondade viinamarjahuviliste koostööst. Kasvatusküsimusi käsitletakse ka Räpina aianduskooli õppepäevadel. Loomisel on mittetulundusühing EESTI VIINAMARI. Vt ka raamatut “Viinamari aias ja köögis” (Maalehe Raamat, 2002).


Kodu & Aed

www.kodu-aed.ee

Sisestatud: 09.09.2007

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Kvaliteetne batuut – kauakestev rõõm

Kvaliteetne batuut – kauakestev rõõm

Üks atraktsioon, mis väliüritustel igal juhul lapsi tõmbab, on kindlasti batuut. Samal põhjusel on ka batuudikeskused popiks muutunud – kellele ei meeldiks siis nii kaua hüpata, kui vähegi jaksu on? Kui aga väliüritused kodulinna kätte ei tule ning ei taha kogu aeg ka batuudikeskuse külastamise eest maksta, on võimalus osta koju üks korralik batuut. Kuidas aga valida välja kvaliteetne batuut, mis pakuks mitme aasta jooksul kõikidele rõõmu?

Studio Nelk soovitab: efektsed toataimed ja värske lilleilu rõõmustavad silma ja rahustavad meelt

Studio Nelk soovitab: efektsed toataimed ja värske lilleilu rõõmustavad silma ja rahustavad meelt

Kodu punumise lõppjärgus, kui siseviimistlus tehtud ja mööbel paigas, saab lõpuks asuda garneeringu juurde ehk anda ruumile sisustuselementide näol viimast lihvi ja karakterit. Sisustustektstiilide ja (tarbe)kunsti kõrval mängivad interjööri ilme loomisel olulist rolli ka toataimed – lisavad need ju ruumile rohkem elu ja hubasust ning loovad suurepärase võimaluse tuua tuppa rohkem rohelust, mida meie põhjamaises kliimas nappima kipub.

vaata kõiki