Artiklid ja uudised

4051 - 4080 teemat 4913'st
Sauna õige keris, kerisele õiged kivid!

Sauna õige keris, kerisele õiged kivid!

“Esimene asi, mille järgi leiliruumi kerist valida, on ruumi kubatuur,” rõhutab Espaki ahjude ja kollete müügijuht Neeme Noogen. Ainult “pikkus x laius x kõrgus” arvutusest üksi ei piisa. “Külmad pinnad leiliruumis tuleb ka eraldi arvesse võtta: isoleerimata kivipind (põrand, sein) ja klaas –nii aknad kui ka klaasuks. Külma pinna ruutmeeter tuleb läbi korrutada 1,5-ga ja lisada kubatuurinumbrile juurde.” Näiteks suure aknapinna mittearvestamisel jääb lihtsalt kubatuuri järgi valitud keris nõrgaks.

Punase voodriga hele ülikond

Punase voodriga hele ülikond

Keerutades kitsastel Maarjamäe tänavatel, leiab ühe tupiktänava lõppu keerates eest küllaltki lihtsa ja kinnise neofunkfassaadiga eramu. Sinna suunatud aknad on kindluslikult kitsad pilud, vaid veidi avatuma lahendusega on tsentraalne sissepääsu osa. Tänava-poolsel fassaadil leidub materjalidest punakas toonis vineeri, viimistlemata valubetoonist seinu ning lihtsat valget krohvi. Lihtne, rafineeritud ja võibolla isegi tavaline oleks sõnad, mis esimese hetkega meelde tulevad. Fassaad ei proovigi olla pilkupüüdev ega uhkeldav. Maja on justkui tänavale oma selja pööranud, on endassetõmbunud.

VASKNE VABAMAJA VÕRUS

VASKNE VABAMAJA VÕRUS

Eriliste ja silmapaistvate väikemajade leidmiseks ei tule just mitte sageli pealinna mõjusfäärist kaugemale sõita. Arhitekt Karmo Tõra sai aga eramutellimuse Võrumaale, kus nüüd üks päris moodne elamu valmis. Võrulastele mõtles Urmas Oja.

Tegemist on üsna lihtsa T-kujulise plaaniga eramuga, mis paikneb oma siledal krundil mõne suure männi vahel. Koos majaga on rajatud ka kenad käiguteed ümber selle, nii et hoov mõjub rohkem isegi pargi kui kellegi tagaaiana.

Tallinna oma maja

Tallinna oma maja

Tallinna-maja kõige lühem kirjeldus oleks, et tegemist on puidust 2-3-korruselise kortermajaga, millel on kivist trepikoda. Just selliseid maju ehitati küll kõikjal Eesti- ja Liivimaa linnades, kuid enim siiski Tallinnas, kuid seda väga kindlal perioodil ning selgel põhjusel: nimelt kehtestati Vene tsaaririigi seadusega, et varasema kahe puittrepikojaga majade asemele võib hakata ehitama vaid ühe kivitrepikojaga maju. Väidetavalt on ligi 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul Tallinnas valminud puitelamud kivitrepikojaga ning säilinud on selliseid maju pealinnas üle viiesaja.

Pädaste mõis pakub nii uut kui vana!

Pädaste mõis pakub nii uut kui vana!

Muhumaa lõunarannikul asub saare ainus säilinud mõisaansambel – Pädaste. Maakividest laotud aia sees on ajahambale vastu pidanud nii peahoone, mille fassaad vaatab merele, selle esine muruväljak kui ka mõlemale küljele jäävad abihooned. Kõik need hooned pärinevad 19. sajandi lõpust ja esindavad viimast moodi. 1870. aastatel tegi võimsa „comebacki“ neogootika, millest mõjutatult lasi mõisaomanikest Buxhoevdenite perekond peahoone rüütada moekasse kuube. Sakmelised karniisid, astmikfrontoon fassaadil ja tagaküljel, efektsed nurgatornid ja raidkivivapp peaukse kohal olid kantud Inglimaal levinud Tudori stiili tuultest.

Aeg väärikas interjööris

Aeg väärikas interjööris

Eesti viljakamaid abstraktsioniste Lola Liivat on juba lapseeast kiindunud vanasse väärikasse mööblisse, mitte moodsasse disaini, nagu võiks eeldada tema värvirõõmsaid lõuendeid imetledes.
Kunstniku sõnul kujundas ta 1960ndail oma uue korteri siiski moodsa mööbliga. Et sel ajal polnud poest eriti midagi saada, tuli kodu sisustus suures osas ise valmistada või teha lasta.

Näiteks maalis tarmukas naine elutoa seina õlivärvidega valge-punasetriibulise «tapeedi», mööbli aga tellis tuttavate tislerite käest. Muide, ühe tugitooli meisterdas toonane kunstikooli õpilane Mait Summatavet.

Vaid nädal aega on jäänud konkursi Kaunis Kodu tähtajani – veel jõuad!

Vaid nädal aega on jäänud konkursi Kaunis Kodu tähtajani – veel jõuad!

Ehk oled just sina see, kellele Evelin Ilves järgmise aasta alguses võidudiplomi üle annab?

On jäänud loetud päevad, et jõuaksid esitada oma ilusa isikupärase kodu konkursile – viimane kuupäev selleks on 1. november.
Lisaks peapreemiatele läheb tänavu jagamisele terve rida eripreemiaid nii kodudele kui ka aedadele. Nii leiavad ära märkimist kõige kaunim köök ja kõige toredama värvilahendusega kodu, kõige lastesõbralikum kodu jne – võiduvõimalusi on palju.

Brunod jälle jagatud!

Brunod jälle jagatud!

Sügistuultega koos tuleb alati ka Disainiöö. Viimane omakorda toob kaasa Bruno disainiauhinna, mida tänavu anti välja juba kolmandat korda. Eramu ja korter viskas nominentidele pilgu peale!

Eesti Disainerite Liidu poolt ellu kutsutud preemia eesmärgiks on esitleda avalikkusele innovatiivseid, kõrge standardiga uusi tooteid, mis kutsuks eestlasi tarbima kodumaist disaini ning motiveeriks ettevõtjaid kaasama tootearendusse professionaalseid disainereid. Rahvusvahelise žürii hindas tänavu 46 osalenud nominendi taseme niivõrd kõrgeks, et otsustas suure hulga töid veel eriliselt ära märkida.

Antiiki ja skandinaavia puhast joont

Antiiki ja skandinaavia puhast joont

Ligi sajaruutimeetriline, kuuetoaline korter Helsingi ühes hinnatuimas rajoonis esindab parimat skandinaavia maitset: vaoshoitud värviskaala ja selged lihtsad vormid annavad kaasaegset hõngu antiigiga vürtsitatud 20. sajandi alguse majale. Aino Ingrid Sepp käis Kaivopuisto lukskorteris külas ja veendus aegumatu klassika võlus.

Neljaliikmelise perekonna korter asub Helsingi linna esinduspargi Kaivopuisto servas, kesklinna külje all. Sealt on südalinna meluni vaid mõni samm, kuid rahu ja vaikus loovad ootamatult väikelinliku atmosfääri kõrvaltänavasse.

Ökokülas valitseb loodussõbralik eluviis

Ökokülas valitseb loodussõbralik eluviis

Kuidas toime tulla loodusele võimalikult vähe kahju tehes? Sellele küsimusele otsivad juba üle kümne aasta vastust Saksamaa Salzwedeli linna lähedal Poppau küla külje all elava Sieben Lindeni ökokogukonna liikmed.

Taimetoit, põhumajad, päikesepaneelid, puu- ja juurviljaaias töötamine, vee säästmine ning palju muud, millele luksuslikes tingimustes elav lääneeurooplane sageli tähelepanu ei pööra, on ökoküla loomulik osa. Lihtne niisugune elu muidugi pole, kirjutas Sakala.

Loomingulised ja värvilised

Loomingulised ja värvilised

Nõnda võiks ajakirja Kodu & Aed tänavuse võistluse Kodu Kauniks põhjal iseloomustada Eesti kodu.

Üheksandat korda toimunud konkursil osales 80 kodu. «Kui võistluse algusaastail oli näha, et inimesed püüdsid võimaluste avardudes kodukujunduses kõike proovida, siis praegu on ülekaalus isikupärased ja teadliku valikuga loodud elamised. Eesti kodud on loomingulised, värvilised ja terviklikumad kui kunagi varem,» võtab žüriiliikmete seisukoha kokku ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Eve Veigel.

Eesti kodud – maitsekad, leidlike lahendustega

Eesti kodud – maitsekad, leidlike lahendustega

Eesti kodud kõnelevad rahva otsivast vaimust – olgu tegu minevikku pööratud nostalgia või tänapäevase praktilisusega.

Kolm aastat Kodukirja «Kauni kodu» konkursi žüriid juhtinud sisearhitekti Riia Oja sõnul võib märgata, kuidas ruumide kujundamisel arvestatakse üha enam hoone arhitektuuri ja ümbruskonna mõjuga. «Kas elada ajaloolises või modernses keskkonnas, lähtub inimeste väärtushinnangutest, elustiilist ning keskkonnatunnetusest.

PINGLAGI – JUSTKUI PURI LAES

PINGLAGI – JUSTKUI PURI LAES

Lakke pingule tõmmatud Clipso kangas moodustab peaaegu ideaalselt sileda pinna.

Sileda lae nimel on sajad koduremontijad kurja vaeva näinud. Eks katsu kunagi kehvasti paigaldatud betoonpaneelide vahesid tasaseks saada! Veelgi hullem lugu, kui krohvitud laest larakatena tükke pudeneb – ei saa siledaks mingi trikiga, pane pahtlit ja uut krohvi, palju tahad. Nüüd on laetegijate arsenali lisandunud uus variant, kuidas pea ideaalselt siledat pinda saada – Šveitsi päritolu Clipso kangas, mis tõmmatakse lakke pingule kui puri.

Mõnus moodne maakodu

Mõnus moodne maakodu

Suvitamiskultuur on eestimaalastel veres. Linnastumine aina kiireneb, ent suveks tahetakse ikka asfaldilt maha keerata ning päris oma väikese armsa maamajakese ees murul mõnusasti kerra tõmbuda.

Milline peaks üks tänapäevane uus maamaja olema? Palkidest ja poest ostetud? Teisest külast kohale sõidutatud? Ise oma käega savist ehitatud? Sellisele küsimusele vastust otsides liigub kiiresti fookusse arhailise arhitektuuri teema. Milline see siis on? Viilkatusega puitmaja?

Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas

Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas

Hoolas majaomanik tellib vähemalt kord aastas kutselise korstnapühkija, kes lisaks korstnapühkimisele ja tahma eemaldamisele ka küttekollete ja korstna seisukorda objektiivselt ja spetsialisti pilguga hinnata oskab.

Objektiivne hinnang korstnatele on hädavajalik tuleohutuse tagamiseks majas. Vanadel korstnatel esineb tihti pragusid, seda eriti pärast tahmapõlengut. Pragude tagajärjel võivad korstnat ümbritsevad põlevmaterjalist konstruktsioonid süttida või tekib oht vingumürgituseks.

Heki roheline tara

Heki roheline tara

Iga aed vajab piiret, olgu selleks tara, plank, müür või hekk. Missugust varianti keegi eelistab, sõltub aiaomaniku vajadustest, võimalustest ja maitsest.
Peamised vastuargumendid heki rajamisele on, et see nõuab palju tööd ja et hekk kasvab kaua. Kui aga kord töö ette võetud on, tasub see ennast aastateks ära, nõudmata seejuures suuri kulutusi ja aega. Pealegi püüab hekk kinni autode heitgaasid ja tolmu, summutab helid ja puhastab õhku. Seda ei suuda ükski puittara.

Saku Suurhallis toimunud Tallinna „Oma Kodu 2008“ jätkab Sisustusnädalaga!

Saku Suurhallis toimunud Tallinna „Oma Kodu 2008“ jätkab Sisustusnädalaga!

Sel nädalavahetusel toimunud sisustusmess Tallinna „Oma Kodu 2008“ jätkab „minimessidega“ erinevates salongides üle Tallinna. 13-17 oktoobrini on kõigil huvilistel võimalik osa saada Sisustusnädalast ning tutvuda lähemalt mitmete sisustussalongidega ja nende toodetega. Osavõtt on kõigile tasuta.
Sisustusnädala kesksel kohal on mitmed Tallinna „Oma Kodu“ messil osalenud ettevõtted ja nende salongid. Valik sisustussalonge on tavapärasest kauem avatud ning pakuvad oma klientidele erinevat meelelahutust oma põhitöö kõrvalt. Jätkuvad mitmed messisoodustused ning tootetutvustused, saab kohtuda ka sisekujundajatega.

4051 - 4080 teemat 4913'st